Kaks miljardit jaotub Balti riikides paljude sektorite vahel

Soome investeerimisfondi Danske Capital Finland fondihaldur Kustaa Äimä loodab järgmiste aastate jooksul Balti regioonist paremat tootlust kui enamikust Euroopa Liidu maadest, sealhulgas paremat ka teistest äsja liitunud riikidest.

Äimä sõnul jaotub kaks miljardit krooni Balti riikides tootmise, toiduainetööstuse, teeninduse, transpordi ja logistika, põllumajanduse, finantsvahenduse ning ehitussektori vahel. ?Tehingud on plaanitud suurusjärku 3 kuni 15 miljonit eurot ehk 47 kuni 235 mln krooni,? täpsustas Äimä.

Detsembri alguses loodud kinnine investeerimisfond Amber Trust II on oma esimese investeeringu teinud koos Citigroupiga Leedu suuruselt teise jaemüügiketti IKI. Jaemüügiketil IKI on Leedus 130 supermarketit ning ta plaanib laieneda ka Lätti. ?IKI suunatud aktsiaemissioon oli Balti riikide ajaloo suurim, selle maht oli 782 mln krooni,? ütles Äimä.

Amber Trust II investorite arv on 50?60. Tegemist on Soome, Taani, USA ja Inglise institutsionaalsete investoritega, sh kindlustusfirmad, pensionifondid, teised fondid ning rikkad eraisikud.

Eestis on Danske Capital Finlandil ja Firebirdil, mis lõid Amber Trust II, seni suuremad investeeringud tehtud börsiettevõtetesse. Börsifirmadest on Firebird Management LLC ja Danske Capital eri fondide kaudu 10% piires osalus Merko Ehituses, Tallinna Kaubamajas, Harju Elektris ja Normas.

Mittenoteeritud ettevõtetest omab Amber Trust S.C.A. osalust Salva Kindlustuses (45%) ja kalatööstusfirmas Vettel (57,7%). Rahaliselt on suurim tehing tehtud Tallinkis. ?Tallinki esimesed aktsiad osteti 1998. aastal, ettevõtte areng on olnud muljetavaldav, mistõttu oleme suurendanud oma osalust emissioonide käigus,? ütles Indrek Kasela, kes on Amber Trusti nõustaja Eestis ja Lätis.

Leedus on Amber Trusti suuremad investeeringud Snaiges, Utenos Trikotazases, LNKs ja Leedu Telekomis ning Lätis Parex Bankas.

Danske Capital Finland ja Firebird Management LLC on investeerinud Balti riikidesse alates 1995. aastast 6,3 mld krooni (400 miljonit eurot). Fondid investeerivad veel ka Venemaale, Kesk- ja Ida-Euroopasse ning Balkani riikidesse.

Küsimusele, kas pärast Amber Trust II kehtivusaja lõppu luuakse uus Balti riikidesse raha paigutav fond, vastas Äimä, et see sõltub fondi edust. ?Usun, et Balti riigid ning Kesk- ja Ida-Euroopa pakuvad huvi ka pikaajalistele investoritele.?

Maaklerite sõnul on Tallinna börsi firmad juba pungil täis fondide raha, kuid sellele vaatamata on Hansapanga aktsia uutele fondidele jätkuvalt atraktiivne.

?Eesti turule enam ühelgi välismaisel investeerimisfondil tulla ei maksa, sest turg on täis,? ütles Hansabank Marketsi maakler Romet Tepper. Ta lisas, et põhust siseneda oleks siis, kui börsile tuleks mõni uus firma. Balti riikide aktsiaturg kokku tema sõnul siiski liiga väike ei ole ja seal on veel ruumi tegutseda küll.

?Ruumi Eesti aktsiatesse tulla on alati, aga tänaste hinnatasemete juures ei ole see enam mõistlik,? ütles ka Trigon Capitali varahalduse osakonna direktor Kristel Kivinurm-Priisalm. ?Eesti turg vajab hädasti uusi suurema kaliibri ja likviidsusega firmasid börsile,? lisas ta. Börsile minekut plaanivad Tallinna Vesi, Eesti Raudtee, Teede REV-2 ja Starman. Kaugemas tulevikus ka Tallink.

Kõige enam välismaiseid investeerimisfonde on Tallinna börsil sees Hansapanga aktsias. Kokku on Hansapanga aktsial umbes 3800 aktsionäri, arvuliselt on enim kohalikke eraisikuid. ?Fonde on meil sees 300 kuni 400,? ütles Hansapanga investorsuhete juht Mart Tõevere. Ta lisas, et viimase kahe aastaga on välismaiste fondide arv oluliselt suurenenud.

Enim on Tõevere sõnul Hansapanga aktsias sees Londoni fonde, umbes 100. Järgnevad USA fondid (60). ?Viimase aja trend on, et tulevad mandri-Euroopa, näiteks Saksamaa, Belgia, Holland," märkis ta. Fonde tuleb Tõevere sõnul üha enam juurde, mis on näha ka aktsia hinna pidevas tõusus. Tõevere sõnul voolab raha ka Ungarisse ja Poolasse. Hansapanga ühe võrdluspanga, Ungari OTP panga aktsia hind on tänavu aasta algusest kosunud 109 protsenti. Hansapanga enda aktsia 70 protsenti.

Eestis on Tõevere sõnul väga head ettevõtted, kuid neid võiks börsile juurde tulla. ?Hetkel oleks firmadel ideaalne aeg börsile tulla,? ütles Tõevere. Pärast nõustaja väljavalimist võtab ettevalmistus tema sõnul veel vähemalt pool aastat.