Kasumi sundjagamise idee põrus läbi

Tõime justiitsministeeriumi ja ettevõtjate ühe tõsisema tüliõuna ? äriseadustiku muudatuseelnõu sätte, mille jõustumisel pidanuks aktsiaseltsid jagama iga aasta vähemalt poole kasumist dividendidena aktsionäridele, laiema avalikkuse ette maikuus. Toimetust ei suutnud justiitsministeerium veenda enda ideed toetama. Väikese hulga vähemusaktsionäride huve ei saa seada esiplaanile, kui kaalul on kogu majanduskliima halvenemine, ning mõne väikeaktsionäre ahistanud firma pärast ei tohi karistada kõiki aktsiaseltse. Sellest sai toimetuse juhtkirjaline seisukoht.

Dividendide sundjagamine oleks takistanud aktsiaseltsidel oma tegevust planeerida pikemaks ajaks kui aasta ning hädavajalike investeeringute tegemiseks tulnuks neil laenu võtta ka siis, kui enne dividende saanuks nad hakkama pangauksi kulutamata.

Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Raul Puusepp nimetas seda samal päeval ilmunud toimetuse artiklis räigeks jõuliseks ettekirjutuseks. Estonian Airi juhatuse esimehe Erki Urva sõnul tähendas see taandumist senisest investeeringute tulumaksust vabastamise poliitikast.

See, et enamiku küsitletud ettevõtjate ? mõne üksiku erandiga, näiteks LHV omanik Rain Lõhmus toetas justiitsministeeriumi seisukohta ? ning kaubandus-tööstuskoja seisukohad langesid ühte meie arvamusega, andis toimetusele kindlust ? oleme õigel teel. Paar päeva hiljem avaldasime ka Erki Urva kolumni, kus ta põhjalikult selgitas sunddividendide ettevõtjavaenulikkust.

Justiitsministeerium reageeris väga kiiresti toimetuse artiklile ja juhtkirjale ning Erki Urva loole ? 25. mai lehes ilmus kantsler Priidu Pärna kolumn. Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov kiitis tol hommikul toimetuse koosolekul Pärna kolumnit. ?Väga mõjuv,? ütles ta lõpuks, ?võib-olla kiirustasime me seekord oma seisukoha väljaütlemisega. Oleks pidanud veel arutama.?

Arutasime. Oma seisukohta me siiski revideerima ei hakanud. Pärna rõhus vähemusaktsionäri õigusele teenida oma osaluselt tulu, kuid ei pööranud tähelepanu sellele, mida tähendab sunddividendide seadustamine majandusele tervikuna.

Oktoobris tuli kaubandus-tööstuskoda välja oma kompromissiga. Kompromiss tähendanuks meie jaoks ikkagi vaba ettevõtluse põhimõttest taganemist ja me ei saanud seda toetada. Üritasime 27. oktoobri juhtkirjaga veel kord justiitsministeeriumi mõjutada. Kuid kõnealuse seadusesätte saatus paistis olevat otsustatud ? Vaher kiirustas äriseadustiku muudatuste saatmisega valitsusse. Sealt edasi oleks eelnõu teekond kulgenud sujuvalt läbi Toompea ja Kadrioru Riigi Teatajasse ning seaduse jõu saanuks see 2006.

Toimetuse seisukohta asus toetama ka Tallinna Tehnikaülikooli ettevõtlusprofessori Juhan Teder, kelle vastav artikkel pidi ilmuma 3. novembril. Lugu oli juba küljendatud, kui tuli uudis, mis tegi selle avaldamise mõttetuks. Justiitsminister loobus kasumi sundjagamise ideest.