Pealinna tuleva aasta investeeringuplaani aitab täita Tallinna Vee aktsiate müük

Esmaspäeva õhtul Tallinna volikogu kinnitatud 2005. aasta eelarve kogumaht on ligi viis miljardit krooni. Seejuures on 957 miljonit krooni plaanitud investeeringuteks. Võrreldes tänavuse eelarvega kasvavad linnavõimu teatel enim haridus-, sotsiaal-, spordi-, linnaplaneerimise ja kommunaalvaldkonna kulud. Näiteks teedemajandusse investeerib linn 460 miljonit krooni, kaks korda enam kui sel aastal.

?2005. aasta linnaeelarve ei ole valmisaasta eelarve. See on terve mõistuse ja tuleviku eelarve. Koalitsioon toetas ka paljusid mõistlikke opositsiooni parandusettepanekuid,? teatas linnapea Tõnis Palts pressiteenistuse vahendusel. Ta lisas teede remondiraha hüppelist suurenemist põhjendades, et viimastel aastatel on see valdkond olnud selgelt alarahastatud.

Teedeehitust plaanib Tallinn muu hulgas rahastada linnale kuuluvate Tallinna Vee aktsiate börsile viimisest teenitava 300 miljoni krooniga. Nii kinnitas Palts novembris, kui sai avalikuks plaan, et börsile minekuks müüb veefirma praegustest omanikest kumbki 15 protsenti ettevõtte aktsiatest.

Vastupidiselt Paltsule leidis Tallinna volikogu keskfraktsiooni juht Elmar Sepp, et numbrid pealinna järgmise aasta eelarves näitavad kohalike omavalitsuste valimiste saabumist. ?Selge see, et valimisaastal tahetakse linte lõigata ja asfalti maha panna,? viitas ta nii rekordsuurele tee-ehitusplaanile kui ka kümne kooli remontimise kavale.

Tuleva aastaks ettenähtud 545 miljoni kroonist varamüügi mahtu hinnates ütles Sepp, et tegemist on kõige suurema varamüügiga pärast Jüri Mõisa linnavalitsust neli aastat tagasi. ?Kui Tallinna Vee aktsiad müüa, siis tuleb saadud raha suunata veemajandusega seotud probleemide lahendamisse, mitte ära süüa,? pidas opositsiooni esindaja vee-ettevõtte müügikava läbipaistmatuks.

Tallinna finantsdirektori Ahti Kallaste sõnul on tal raske öelda, kas Tallinna Vee aktsiate müük on see, mis päästab investeeringuplaani. ?Selge see, et investeeringud vajavad enam katet, sellest on räägitud mitu aastat. Olemasolev tulem pole see, mis vajaduse kataks ning eks see mõjuta laenamist ja erakorralisi tulusid, seal hulgas varade müüki,? tõdes ta. Kallaste lisas, et laenu puhul peab linn arvestama küll pikema perspektiiviga. 2004. aasta lõpu seisuga peaks Tallinna võlakoormuseks olema 58,7% aasta eelarvetuludest, seadus näeb siin piirina ette 60%.

Seni on linn tulu saanud ka kinnisvaramüügist ning linnaettevõtete aktsiakapitali vähendamisest. Kuid sääraseid ettevõtteid pole enam palju järele jäänud ning finantsdirektori arvates lõpeb ka kinnisvaramüük.

?Kui tõesti soovitakse investeerida, siis tuleks pilk heita Euroopa Liidu finantseerimisprojektidele. 2007 avanevad järgmised programmid ja selleks tuleb kodutöö enne ära teha,? ütles Kallaste. Välisabi puhul peab Tallinn projekti maksumusest katma ise veerandi.