Rohelise energia tootmist häirib meediamüra

ASi Tuulepargid tegevjuhi Hannu Lambi sõnul kulus neil ideest teostuseni jõudmiseks viis aastat. Pakri Tuulepargi näol on tegemist ühe esimese projektiga maailmas, kus selle tasuvust parandab välditud kasvuhoonegaaside heitkoguste müük Kyoto protokolli raames Soome riigile.

?1999. aastal alustasime tegevust tuginedes vanale energiaseadusele, mis nägi ette tuuleelektri kokkuostuhinna tasemel 90% kodutarbija lõpptariifist,? ütleb Lamp. 2003.aasta elektrituruseaduse vastuvõtmisel lepiti tuuleenergia hinna sidumisega Narva elektrihinnaga. Eesti Energial oli siiani kohustus osta tuuleenergiat hinnaga, mis moodustab Narva elektrijaamade toodanguhinna 1,8kordse koefitsiendiga aastani 2015. Eeldati, et see tõuseks vähemalt 3?4% igal aastal. Kõigile ? ka riigile ? üllatuseks on see nüüd hoopis langenud, sest Narval on õnnestunud eksportida elektrit naaberriikidesse. Praeguse seaduseelnõu järgi fikseeritakse tuuleenergia kokkuostuhind 81 sendile kWh eest. Et projektid end ära tasuksid, taotlevad tuuleparkide investorid hinna tõstmist 98 sendile.

?Pakris on investeeringud tehtud ja protsess on selles mõttes pöördumatu,? ütles Hannu Lamp. ?Praeguse fikseeritud hinnaga on projekti väärtus Norra energeetikaettevõttest omanikule AS Vardar igal juhul negatiivne.?

Vardar omandas 100% OÜ Pakri Tuulepark aktsiatest 2004 aasta mais eeldusel, et tuuleelektri kokkuostuhind aasta-aastalt mõõdukalt tõuseb. OÜ Pakri Tuulepark juhataja Martin Kruusi sõnul loodetakse edasise tegevuse planeerimisel, et nende eeldused ka paika peavad.

Euroopa Liidus on tuuleenergia osakaal keskmiselt 2,5%, Saksamaal ja Hispaanias 5% ning Taanis isegi 20%. Nendes riikides on seatud taastuvelektri pikaajaline kokkuostukohustus, mis tagab kindluse ka tuuleenergiasse investeerijatele.

?Selleks, et investorid suunaksid tähelepanu keerulisele ja väiksele Eesti turule, peaks elektri kokkuostuhind olema minimaalselt 1 kroon kWh eest. Kodutarbijale tähendaks see vaid kahesendist hinnatõusu kWh eest,? ütles Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni esimees Jaan Tepp. Põhiliselt on kohalikesse tuuleenergiaprojektidesse kaasatud riskiinvestorite raha, kes seaduseelnõu jõustudes saavad päris kõvasti kõrvetada.

?Siiani on investeerinud riskikapital, sest loodetud on Eesti riigi huvidele,? kinnitab ka Lamp, kelle poolt arendatud Pakri Tuulepark on saanud ca 375 miljoni kroonisest eelarvest ca 25 miljonit vähendatud kasvuhoonegaaside müügist Soome, teist sama palju saab euroliidust teadusraha uue tehnoloogia katsetamiseks. Suvel lisas tuuleenergia kasutamisele optimismile omalt poolt hoogu ka Äripäev, kes pidas oma juhtkirjas seda kasulikuks investeeringuks. Riigi ja keskkonna seisukohast see nii ongi, investeerijate kohta seda esialgu öelda ei saa. Lisaks kehvale tasuvusele ? et mitte öelda kokkuostuhindadest tulenevale kahjumlikkusele ? on piiravaks ka tuuleparkide püstitamise pikalevenimine. Esmalt on arendustegevust piiravaks teguriks planeeringute keerukus, üle 7,5 MW võimsusega või viiest või enamast tuulikust koosnevad tuulepargid peavad olema sisse kirjutatud valla üldplaneeringusse. Teiseks läheb ühe keskmise MW-tuuliku püstipanek maksma ca 19 miljonit krooni.

?Paljud arendajad saavad küll riskikapitali kokku, kuid jäävad omakapitali kokkuajamisega kimpu,? tõdes Tepp.

Kolmandaks sõltub Teppi sõnul taastuvate energiaressursside kasutuselevõtt Eestis suures osas ülekande- ja jaotusvõrkude olemasolust tootmispotentsiaaliga piirkondades. Eesti Energia Põhivõrgu kliendihalduri Marie Kalmeti sõnul tegeletakse aktiivselt piirkondliku võrgu tugevamaks muutmisega, millest loodetakse lahendust pinge kõikumise ning elektrivõrgu läbilaskevõime probleemidele.

?Arendajad arvavad, et investor jookseb kohe, rahakott avali, kohale,? kirjeldab Tepp buumiks paisunud taotluste esitamist. ?Ei jookse. Investorid pole lollid, ka nemad tellivad ekspertanalüüse ja kui projekti eeltöö on nõrk, siis loomulikult raha ei saa.?

Lisaks kokkuostuhinna küsimustele on lahtiseid otsi veelgi ? näiteks: mis saab siis, kui 5,1% on saavutatud? Millised peaksid olema näiteks elektritootmises korraldatavate riigihangete tingimused? Kui palju Narva suudaks kompenseerida tuulepuudust?

Nende küsimustega valitsuse juurde loodud ekspertide nõukogu juba tegeleb.

Eesti Energia ASi Rohelise Energia projektijuht Raimo Oinus prognoosib, et realistliku stsenaariumi kohaselt on tuuleelektri osakaal 2010. aastal kõigest 3,9% tarbitavast elektrist ning installeeritud võimsus oleks sel juhul 140 MW. ?Tuuleenergiat nimetame praegu hea lootuse võidujooksuks,? ütleb Jaan Tepp. ?Praeguste külmutatud hindadega saame Eestisse sisse osta vaid kasutatud risu Saksamaalt.?

Hannu Lamp on tuleviku suhtes siiski optimistlik, sest tehnika on arenemas ja omahind langemas ning lootus on, et ka külmutatud hinnad üle vaadatakse. ?Pakri projektiga tõestame ja demonstreerime eesrindliku tehnika kasulikkust ning tuuleenergia keskkonnasõbralikkust,? ütles Lamp.

Pakri Tuulepargi eeldatav aastane elektritoodang umbes 56 GWh vastab umbes ühele protsendile elektrienergia lõpptarbimisest Eestis. See katab umbes 10 000 kodumajapidamise vajaduse ning vähendab iga-aastaselt keskeltläbi 15 000 sõiduauto poolt tekitatud süsinikdioksiidi heitmeid.

Pakri tuulepargi esimesed tuulegeneraatorid hakkavad tööle detsembris ning kaheksast tuulegeneraatorist koosnev park valmib lõplikult kevadel. 2006. aastal soovib AS Tuulepargid käivitada Paldiskis ka Pakri tuulepargi teise etapi, mille suhtes on juba allkirjastatud leping välditud süsihappegaasi müügiks Hollandile. Lisaks kavandatakse tuuleparki endisesse NLi raketibaasi Keila-Joal. Kõigi uute tuuleparkide ehitamine sõltub siiski piisavalt soodsa investeerimiskeskkonna loomisest.

Tuuleenergia on taastuv energiaallikas, mille abil toodetud energia puhul satub keskkonda vähem süsihappegaasi, väävlit ja muid keskkonnakahjulikke gaase. Tuulegeneraatorid taastoodavad nende valmistamiseks vajamineva energia kolme kuuga.

Euroopas on tuuleenergia kasutuselevõtt viimase kümne aasta jooksul kasvanud stabiilselt umbes 30% aastas, tehes sellest ühe kiiremalt areneva majandusharu. Tänavune aasta tõi tuuleenergia ajalehtede esikülgedele ka Eestis, kuid töö on käinud siin juba aastaid. Hulgaliselt on ka tuuleparkide arendajaid, nende seas on püsti pandud isegi privaatne tuulegeneraator Naagel. Pealtnäha vallutavad tuulikud Eesti rannikualasid, asjaosaliste sõnul pole aga pilt sugugi nii roosiline.

Autor: Peep Ehasalu