Eesti lipp on maksulõks

Lõppev, 2004. aasta oli Vabariigi Presidendi ettepanekul kuulutatud Eesti lipu aastaks. Eesti lipp ei lehvi mitte ainult Pika Hermanni tornis, Kadrioru lossi fassaadil, vaid ka laeva ahtris. Laevadel on õigus, aga ka kohustus kanda Eesti lippu. Nii pisike kalapaat, uhke purjekas kui ka suur reislaev kannavad Eesti lippu ning seda reguleerib laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus (LLLRS).

See seadus käsitleb peamiselt laevaomanike kohustusi. Ainsaks õiguseks jääb õigus kanda Eesti lippu. Rahvusvahelises praktikas käsitletakse laeva selle riigi territoriumina, mille lipu all laev sõidab. Väidetavalt on USA lippu kandvas laevas sündinu automaatselt USA kodanik.

Poolpidusena sündinud LLLRS sattus otsekohe vastuollu juba kehtiva meresõiduohutuse seadusega ja tekitas Eestisse kaks registrit: väikelaevaregistri ja laevaregistri. Viidates seaduste omavahelisele vastuolule sundis veeteede amet üle 12 m pikkuseid väikelaevu kas laevaregistrisse või siis välisriigi lipu alla, põhjendades seda asjaoluga, et laevaregistrisse registreeritud väikelaev (huvi- ja lõbusõidulaev) saab kompensatsiooniks vastavalt kehtivale käibemaksuseadusele (KMS) käibemaksuvabastuse. Asjaolu, et väikelaevnik sooviks riigile siiski käibemaksu maksta ja väikelaevaregistrisse pääseda, ei lugenud.

Laevad on mingitel salapärastel põhjustel olnud alati käibemaksuvabad, vist seetõttu, et nad on väga kallid. KMSi hilisem, 2001. a redaktsioon, muutis ka laeva kaubaks. Maailmas kehtib praktika, et laevu registreeritakse selle maa lipu alla, mis paremaid tingimusi pakub. Laeva registreerimine laevaregistrisse on sama vaevarikas protseduur kui kinnistu kinnistamine, kuid annab laevaomanikule võimaluse koormata oma laeva laenudega ning seada hüpoteeke.

1. aprilliks 2003 otsustas Riigikogu pisut nalja teha, muutes naljaviluks vaid üheks aastaks ja juba ei tea mitmendat korda KMSi: ?Rahvusvahelistes vetes sõitev merelaev, välja arvatud huvi- ja lõbusõitudeks kasutatav laev, maksustatakse nullprotsendilise käibemaksuga.? Eesti keelde tõlgituna tähendab see seda, et huvi- ja lõbusõitudeks kasutatavat laeva maksustatakse edaspidi 18% käibemaksuga senise 0% asemel. Muutusele ei eelnenud ega järgnenud mingit erialast arutelu, ei laevnike teavitamist ega üleminekuperioodi. Seadus jõustati täpselt nii, et eksrahandusminister jõuaks oma huvilaeva veel käibemaksuvabalt soetada ja riiki toimetada.

Reisi-, kauba-, huvi- või lõbusõidulaeva ehitamine võtab aega aasta, kui mitte kaks. Ja enamik laevu valmib välismaal. Laeva tellides, ostes, temaga tehingut tehes ei ole kuidagi võimalik arvestada, et aasta pärast tuleb maksta laeva eest käibemaksusumma miljonites kroonides.

Sajanditepikkuste meresõidutraditsioonidega Malta alustas aasta enne ELiga ühinemist selgitustööd oma maa laevnike seas. Umbes samal ajal, kui Eesti kehtestas laevade käibemaksu, alandas Malta oma käibemaksu 5 protsendini, kutsudes aasta enne ühinemist aktiivselt kõiki laevu oma lipu alla ja hoolitsedes, et Malta laevadel oleks tulevikus täieõiguslik ELi staatus. Kindlasti oskas Malta riik kasu lõigata.

Eriti huvitavaks muutis KMSi uus redaktsioon nende Eesti lipu all sõitvate ja seega eestlastele kuuluvate laevade saatuse, mis pole Eestis käinud ega saagi lähitulevikus seda teha. Võib ju laev siirduda valmistajatehasest Kanada rannavetesse kalastama, Kariibidele t?arterit sõitma või Gibraltari ja Tangeri vahele veetaksoks. Seda eestlast ootab laevaga kord koju saabudes maksulõks, sest maksu- ja tolliamet käsitleb Eesti laeva sisenemist kodusadamasse kui laevaomaniku soovi see laev Eestisse importida! Tolliametnike arvates ei arvestata käibemaksu mitte laeva soetamise ega temaga tehingu tegemise hetkel, vaid kauba impordi hetkel.

Euroopa väikelaevad (huvi- ja lõbusõidulaevad) on olnud selgelt käibemaksustatud. Eu-roopas ei nõuta väikelaeva kaptenilt ei juhi- ega ka registreerimistunnistust, vaid käibemaksu tasumise või käibemaksuvabastuse tõendit. Eesti astumisega ELi laienesid samad nõuded automaatselt ka Eesti lipu all sõitvatele laevadele ja väikelaevadele. Kade Soome toll varitses Eesti laevnikke juba päevi enne Eesti ühinemist ELiga, nõudes käibemaksutõendi ettenäitamist ja ähvardades laevu arestiga. Seda tõendit tuleks tegelikult nõuda ka kõigilt Eesti vetes viibivatelt ELi alustelt.

Paraku ei ole rahandusministeerium huvitatud vastavat tõendit välja töötama. Ka veeteede amet pole veel harjunud mõttega, et Eesti veeteed on pikenenud Euroopasse ja vastupidi. Samas ei kohusta laevaomanikku mitte ükski kehtiv seadus Eesti lippu kandvat ja Eesti kohtuniku kinnistatud laeva Eestisse importima. Eriti absurdne oleks importida laeva, mis viibib Eestis ajast, mil laev ei olnud KMSi mõistes kaup. Ja otse loomulikult ei ole mingit käibemaksu tasumise, sellest vabastamise tõendit ega ka tollideklaratsiooni laevadel, mis on Eestis ostetud. Seega ootabki nii välisvetes, ELis sõitvat, Eesti sadamasse saabuvat, Eestist väljuvat laeva maksulõks.

Kõik tublid eestlased ootasid hingevärinaga purjelaev Lennuki saabumist ümbermaailmareisilt. Paraku pole riik Eesti lippu laeva ahtris suutnud tänini väärtustada.

Autor: Viktor Siilats