Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

EASi ametnikud pruugivad hoogsalt krediitkaarti

Liis Kängsepp 24. detsember 2004, 00:00

Eriti torkab see silma EASi välisesindajate seas.

EASi Soome välisesindaja Valdar Liive kulutab krediitkaardi väljavõtet vaadates Helsingis küllaltki palju taksosõidule, samuti on ta võtnud välja sularaha, ostnud raamatuid ja sõitnud helikopteriga üle lahe.

Liive sõnul on taksoga sõitmine Helsingis praegu isegi odavam kui oma autoga liiklemine, sest pole vaja maksta parkimistasusid ja üle lahe Eestisse saab kergemini käia. Ka laevapiletite eest maksab mees enamasti krediitkaardiga.

?Kui lähen Eestisse, siis ostan pileti krediitkaardiga kassast, sest ma ei tea täpselt oma käike ette,? selgitab Liive. ?Nii saab neid käike paindlikult teha.?

Liive sõnul erineb tema ning teiste välisesindajate krediitkaartide kasutamine Eesti kohalikest riigiametnikest eelkõige seetõttu, et tegemist on teistsuguse tööga.

?Meil on igal pool selline ühe mehe missioon,? selgitab Liive, kes on ise krediitkaardilt sularaha võtnud kas või selleks, et tasuta kindlustuse eest, sest Soome kindlustusselts ei aktsepteerinud tema krediitkaarti. ?Kui meile kõige eest arveid esitada ja neid arveid hakata siis Eestist maksma, siis see oleks ülekandekulude tõttu päris kallis.?

EASi enim krediiti kasutanud Moskva välisesindaja Toomas Kästiku krediitkaardiväljavõte paistabki eelkõige silma just sularaha väljavõtmise poolest. Sama võib öelda ka Kästiku Peterburis töötava kolleegi Ruta Rannala kohta.

Kuna Kästik ei soovinud Äripäevale intervjuud anda, põhjendas Venemaa esindajate krediitkaartide kasutamist EASi turundus- ja kommunikatsiooniüksuse direktori kt Sigrid Vestmann. Peapõhjuseks on tema sõnul asjaolu, et Venemaal on sularaha väljavõtmine deebetkaardiga komplitseeritud.

?Kuna EASil ei ole sularahakassat erinevates esindustes, siis krediitkaartide kasutamise korras lubatud kulutuste katmiseks on võetud välja sularaha,? seisab Vestmanni e-kirjas lakooniliselt. ?Kaardiga väljavõetud sularaha kuludesse kandmise aluseks on konkreetse töötaja poolt esitatud kuluaruanne koos kuludokumentidega.?

EASi vanemnõunik välisinvesteeringute alal Andrus Viirgi on nii mõnelgi korral krediitkaardiga muusikapoodides käinud. Vestmanni sõnul tulenevad Virgi kulutused tema töö iseloomust.

?Laseringi 5000kroonine CD-plaatide arve on Jaapani jt riikide välisinvestorite delegatsioonidele tehtud kingitused ? Eesti klassikalise muusika CDd,? kirjutab Vestmann.

?Tegutsevate ettevõtete divisjoni välisinvesteeringute töötajate poolt on aastal 2004 toodud Eestisse investeeringuid mahus 700 miljonit krooni,? lisab ta.

Tavaliselt kasutavad ametnikud riigi krediitkaarti vaid tasumisel välismaal näiteks majutuse, restoraniarve või transpordi eest.

Põllumajanduse registrite- ja informatsiooni ameti (PRIA) juhtkonna käsutuses on kolm krediitkaarti, igaüks kuulimiidiga 40 000 krooni. Kokku on aga tehinguid krediitkaartidega novembri lõpu seisuga tehtud vaid 77 000 krooni ulatuses.

Peamiselt on PRIA direktorid kaartide abil maksnud välislähetustes olles hotelliarveid, kuid krediitkaarti kasutades osteti ka juunis üks Eesti teede atlas ja septembris välismaalt üks 2500 krooni maksnud sülearvuti kott.

PRIA pressinõuniku Heli Raametsa sõnul ostis nii teedeatlase kui ka arvutikoti PRIA asedirektor Katrin Noorkõiv. ?Teedeatlase ostis ta selleks, et lähetusse minnes õige koht üles leida,? selgitas Raamets. ?Sülearvuti kotti otsis Noorkõiv Eestist mitmest poest, aga siin olid sellised kotid tunduvalt kallimad kui välismaal ja seetõttu ostis ta selle välismaalt.?

Asutuse krediitkaardiga armastavad restoraniarveid maksta põllumajandusministeeriumi töötajad.

Suuremad restoraniarved tegi ministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup aprillis restoranis Le Chateau (9115 krooni) ja teine asekantsler Toomas Kevvai kulutas aprillis ja juunis restoranis Balthasar kokku üle 6000 krooni.

Le Chateaus toimus ministeeriumi pressinõuniku teatel Balti riikide ja Põhjamaade esindajate kohtumine, kus õhtusöögil osales 18 inimest.

Vahel läheb põllumajandusministeeriumi krediitkaarte ka vaja, et osta tarvilikku kaupa kaubanduskeskustest (nt Toomas Kevvai ostetud juustuvalik Järve Selverist), autot tankida või praamipiletite eest tasuda.

Kaubanduskeskuses käib krediitkaardi kasutamas ka politseiameti arenguosakonna politseikoostöö büroo juhataja Ulvi Põllu, kelle meeliskauplus on SuperNetto, kus Põllu on krediitkaardi väljavõtte järgi üsna tihe külaline.

Enda sõnul kasutab Põllu SuperNettot, kui politseiametis toimuvad rahvusvahelised koolitused, väliskülaliste vastuvõtud ja muud suurüritused.

Põlluga sarnaselt kasutab krediitkaarti rahandusministeeriumi finants- ja haldusosakonna peaspetsialist Mare Kangur pliiatsite-pastakate ja ka kohvi ostmiseks.

?Kui on mingi kohtumine või külalised tulevad, siis tema läheb toob poest küpsist,? iseloomustab Kanguri krediitkaardikasutust ministeeriumi pressiesindaja Annika Loigu. ?Ta on selline vanem kohusetundlik naisterahvas, kes ajab näpuga järge ja sukkpükse tema nimistust kindlasti ei leia,? on Loigu kindel kaardikasutuse otstarbekuses.

Loigu sõnul on sageli krediitkaardiga ostmine kergem, kui hakata paberimajandusega tegelema.

Välisministeeriumi spetsialiteediks on ohtrate hotelliarvete kõrval ka raamatud, seevastu restoraniarvete tasumisel krediitkaarte peaaegu ei kasutata.

Raamatuid ostab ministeeriumi raamatukogu jaoks asutuse raamatukogu juhataja Heini Vilbiks, kel selleks puhuks on taskus krediitkaart 30 000kroonise kuulimiidiga. Nii näiteks täiendavad ministeeriumi raamatukogu sel aastal ostetud albaania-inglise sõnaraamat, Albaania reisijuht, kinnisvara käsiraamat, raamat ?Maailma kohanimed? jpm.

Raamatuhuviline on veel haridus- ja teadusminister Toivo Maimets, kes soetas endale septembris Amazon. comist pisut üle tuhande krooni maksva geneetika-alase teose.

Kodakondsus- ja migratsiooniameti IT-osakonnale aga telliti lõppeval aastal krediitkaardiga 2900kroonist infotehnoloogia turvalisust käsitlevat ajakirja Subscription to Information Security.

Samas pole kõigil kõrgematel riigiametnikel rahakoti vahel tööandja krediitkaarti. ?Meil pole krediitkaarte kunagi olnud. Jumal tänatud, nagu selgub,? vastab ajakirjanike küsimisele krediitkaartide kohta tervishoiuameti peadirektor Üllar Kaljumäe.

Krediitkaartide lugu sündis huvist teada saada, mille eest riigiametnikud krediitkaardiga tasuvad.

Paar aastat tagasi Äripäevas riigiasutuste krediitkaartide kulusid käsitlevas loos on samuti popimad kuluallikad olnud restoranid. Haridusministeeriumil toona aga polnudki krediitkaarti, täna on neid seal kaks.

Kui siis jätsid oma krediitkaardiväljavõtted avalikustamata kaitse- ja välisministeerium, siis seekord vastasid mõlemad. Kaitseministeeriumi väljavõttest selgub, et kaardikasutajatele meeldib sõita Tulika taksoga ning välisministeerium ostab raamatuid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 15:00
Otsi:

Ava täpsem otsing