Stressi ohjamine nõuab pealehakkamist

Stress on kompleksne nähtus, mis puudutab korraga nii inimese organismi funktsioneerimist, mõtlemist, tundemaailma kui ka käitumist. Stress avaldub erinevatel inimestel erinevalt, samuti on erinevad stressi esilekutsujad ja stressi juhtimiseks sobivad meetodid.

Elustiili kujundamine selliseks, et see aitab paremini toime tulla esitatavate nõuetega ehk kohaneda, võtab aega ja harjumuspärastest käitumisviisidest erinevate käitumisviiside proovimine võib nõuda pingutust.

Sageli pole ülemäärase stressi all kannatajatel selleks lisaenergiat kusagilt võtta. Alati ei olegi tarvis suuri muutusi selleks, et enda enesetunnet paremaks muuta. Alustuseks piisab ühe-kahe enda jaoks positiivse valiku tegemisest päevas. Mis need täpselt olema peaksid, sõltub jällegi konkreetsest inimesest.

Oluline on jälgida, et nii nagu stressi sümptomid avalduvad erinevalt, võiksid ka stressi juhtimise tegevused olla erinevad ja tasakaalustatud.

Rääkides tööstressist, nimetavad töötajad sageli teatud töökeskkonna eripära, millega nad on sunnitud kohanema ja mida nad ei saa muuta. Kohanemine ise ongi stressi põhiolemus. Stress tekitab energiat ja motiveerib omandama uusi oskusi ja paremini toime tulema oma tööga. Kui väljakutse on vastu võetud, tunneb inimene end realiseerunult ja rahulolevana. Kui väljakutse pöördub olukorraks, kus töö esitatud nõudeid on võimatu täita, kogeb töötaja kurnatust ja rahulolu asemel stressi.

Juhtivad stressiuuringute instituudid on seisukohal, et just töötingimused mängivad peamist rolli tööstressi tekkimisel. Samas ei saa ignoreerida individuaalseid faktoreid, sest kõik sarnastes tingimustes töötavad inimesed ei koge tööstressi. Individuaalsed faktorid (isiksuse tüüp, vanus, mõtlemise ja tajumise eripärad jne) saavad nende stressorite mõju kas tugevdada või nõrgendada.

Samuti on oluline, et lähimad kolleegid teeksid ühised pingutusi tööstressi vähendamiseks. Selleks võib olla üksteise toetamine nii emotsionaalselt kui ka tööalaselt. Võib kokku leppida ühistes tegutsemispõhimõtetes, mis aitavad stressi ennetada ja selle negatiivset mõju vähendada. Sellisteks kokkulepeteks võivad olla näiteks puhkepauside võtmise järjekord, nn vaikse töö tegemise aja määramine.

Tööandja võimaluste hulgas on tähelepanekute kogumine stressi tekitavate töötingimuste kohta, koos töötajatega parimate lahenduste leidmine, töötajatele stressi juhtimise teadmiste omandamise ja oskuste arendamise võimaldamine, töötaja tegevuste toetamine, mis aitavad tal hoida oma elu erinevaid rolle tasakaalus.

Autor: Kadri Kõiv