Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viimsi uuel koolil kõvad vaenlased
Vastukaja 23. detsembril ilmunud Äripäeva artiklile
?Viimsi vald kaotas 25 miljonit?.
Uuriv ajakirjandus on hea asi, kuid keerulistel lugudel, mille taga on paista ainult ühe asjahuvilise kõrvu, on alati ka teine pool. Äripäev on seni tugevalt kajastanud Viimsi koolihoone omaniku AS Esmar nägemust vallas asuva koolihoone problemaatikaga seoses, sest kuidas muidu seletada, et valla püüdu ebasoodsast lepingust vabaneda ja ehitada oma valla lastele ilus ja uus koolimaja näidatakse vaat et rahvavaenuliku tegevusena, kuigi majanduslikult saab sellest kahju ainult Esmar. Näib, et vallas dikteerib tegevust üks eraettevõte, mitte kohalik omavalitsus.
Viimsi keskkoolihoone kuulub AS-le Esmar ning on vastavalt tähtajatule kasutusvalduse lepingule antud vallale investeerimiskohustustega tasuta kasutada.
Esmari huvides on lepingust vabaneda ja sundida valda sõlmima nende esitatud tingimustel soodne rendileping. Viimsi vallavalitsus on püüdnud ebanormaalsest olukorrast välja tulla ning pidanud Esmariga korduvalt läbirääkimisi kooli omandamiseks, olles mingil hetkel nõus loovutama vastutasuks suuri maa-alasid Viimsi poolsaare magusates ja Esmari poolt kättenäidatud kohtades. Ilmselt süües kasvab isu ja kokkulepped on jäänud sõlmimata. Seega jääb vallal üle ehitada uus kool, seda enam, et AS-i Esmar omanduses olev kool on moraalselt vananenud ning elanikkonna kasvades on ka koolihoone lootusetult kitsaks jäänud. Koolihoone rendi eest tahetud hind aastas on aga tänaseks juba võrreldav kooli ehitamiseks vajamineva orienteeruva liisingu aastamaksumusega. Peab olema püstiloll, et jätta ehitamata uus koolihoone ning vegeteerida ülikitsaks jäänud koolihoones absurdse rendi eest.
Sõltuvalt läbirääkimiste kulgemisest AS-iga Esmar on aegade jooksul võetud vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt vastu otsuseid, mida püütakse kahjuks näidata lihtsalt totratena või lausa korruptiivsetena.
Esimene detailplaneering, mis näeb ette haridusasutuse rajamist, kehtestati Randvere tee ja klindiastangu 7,5 ha suurusele alale 11. detsembril 2001 ning samal volikogu istungil taotleti maa ka valla omandisse. Riik otsustas anda Viimsi vallale maad 4 ha. Sellel asub tänasel päeval 120-kohaline Haabneeme lasteaed, mille maa-ala hõlmab ca 2 ha. Ülejäänud 2 ha on tänasel päeval reservis.
2002. a lõpus ja 2003. a alguses tundusid läbirääkimised AS-iga Esmar olevat konstruktiivsed ja kokkulepe keskkoolihoone üleandmise osas lähedal. Sel ajal moodustati maaüksused Karulaugu 2, 3 ja 4 vene sõjaväe poolt vallale üleantud ja valla poolt enampakkumisel võõrandatud endise kütusehoidla rajatiste juurde, mille hoonete ja rajatiste omanik ka ostueesõiguse korras erastas. Osaliselt kuuluvad erastatud maaüksused ülalnimetatud detailplaneeritud ala kooseisu.
2003. a kevadeks olid läbirääkimised AS-iga Esmar lõppenud, ettevalmistatud vastavasisuline notariaalne leping, kuid Esmar jättis meile arusaamatutel ja selgitamata põhjustel notari juurde kokkulepitud ajaks tulemata. Siis sai meile selgeks, et kokkulepetele Esmariga pole enam mõtet loota.
Algatasime uue detailplaneeringu uues kohas, olemasoleva keskkoolihoone ja Randvere tee vahelisel 11 ha suurusel restitutsiooninõudest vabal alal. Samas kuulutasime välja ka koolihoone arhitektuurikonkursi, mille võitis arhitektuuribüroo OÜ Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid. Koolihoone projekt arvestas valla poolt planeeritava 11 ha suuruse maa-alaga. Esmar aga vaidlustas planeeringu ja see on tänaseni kehtestamata. Teatavasti on detailplaneeringute vaidlustamine üks tulemuslikumaid õigusliku väljapressimise võimalusi. Loomulikult kehtib see ka Viimsi kooliehituse kohta.
Viimsi vald esitas taotluse 11,06 ha suuruse maa munitsipaliseerimiseks 2003. aasta juunis. Valitsus arutas taotlust käesoleva aasta maikuus ja otsustas anda Viimsi valla munitsipaalomandisse 5,9 ha. Otsus on paraku tänaseni allkirjastamata. Viimsi vallal pole aga võimalik kauem oodata, sest lastel pole varsti enam kusagil koolis käia. Seda mõistab väga hästi ka hoone omanik AS Esmar ja aeg tiksub ju tema kasuks.
Nüüd pööras vald oma pilgu taas eelpoolmainitud 2 ha Randvere tee ja klindiastangu vahel asuva, munitsipaalomandis oleva maatüki poole. Paraku ei mahu arhitektuurikonkursi võitnud keskkoolihoone ideekavand 2 ha-le kuidagi ära, rääkimata koolile vajalikust staadionist, mänguväljakutest jms. Samas asus uut asukohta tuliselt toetama valda nõustav arhitektuurikomisjon. Uus asukoht meeldib ka koolihoone projekti autoritele ning vallavalitsus asus otsima võimalusi maa juurdesaamiseks. Uue asukoha eeliseks on ka juba 2001. aastal kehtestatud detailplaneering, mis näeb ette haridusasutuse rajamist Randvere tee ja klindiastangu vahelisele alale. Detailplaneering kehtib ning AS-il Esmar on seda tagantjärele võimatu vaidlustada.
Volikogu andis tänavu suve hakul vallavalitsusele volitused pidada läbirääkimisi juurdetaotletava maa tänase omanikuga selle omandamiseks või hoonestusõiguse seadmiseks kehtiva maa maksustamishinna raames. Need läbirääkimised on erinevalt kauplemisest AS-iga Esmar saavutanud eesmärgi ning vastavad kokkulepped on tänaseks ka sündinud.
Väidetavast kahjust, mida Esmari juristid arvutavad arusaamatul viisil, on asi kaugel, eriti pidades silmas neid maaüksusi ja tingimusi, mida AS Esmar omal ajal läbirääkimiste käigus soovis Viimsi vallalt saavutada koolihoone üleandmise eest. Tagantjärgi võib vaid rõõmu tunda, et kokkulepet sel moel ei sündinud.
On sügavalt kahju, et Viimsi lastele hariduse andmine on muutunud ühe asjast huvitatud poole jaoks vale ja ebaeetilise informatsiooni jagamiseks eesti rahvale.
Autor: Enn Sau