Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankrotihaldurid ja notarid pole ametnikud

    Äripäeva hiljutises repliigis avaldas ajakirjanik Kadi Heinsalu üllatust selle üle, miks notarite ja pankrotihaldurite palku korruptsioonivastase seaduse kohaselt ei avalikustata. Ajakirjaniku repliigist võib jääda mulje, nagu oleks tegemist maksumaksja arvel palka saavate fantoomilaadsete isikutega, kellel võrreldes teiste ametiisikutega on arusaamatu privileeg oma palku mitte avalikustada.
    Tõde on lihtne ? notarid ja pankrotihaldurid ei saa palka ega ole töövõtjad. Notareid ja pankrotihaldureid võib võrrelda pigem ettevõtjaga, aga kindlasti mitte ministeeriumi ametnikuga. Lihtsaim tõestus sellele on asjaolu, et iga notar annab oma büroos tööd keskmiselt viiele inimesele.
    Nii notarid kui ka pankrotihaldurid on isikud, kes täidavad avalikke funktsioone vastavalt nende tegevust reguleerivatele seadustele. Lisaks on nende toimingute eest võetavate tasude suurus määratud seadusega või justiitsministri määrusega ning igasugused kokkulepped nende muutmiseks on keelatud. Maksustamisel on notarid võrdsustatud füüsilisest isikust ettevõtjatega, pankrotihaldurid saavad aga tegutseda vabalt valitud ettevõtluse vormis.
    Ministeeriumi ametniku puhul on välistatud see, et ta saadud palgast arendab näiteks oma ametiasutuse tegevust. Notarite ja pankrotihaldurite tegevuses on aga selline käitumine reegel, kuna olenemata tasude laekumisest konkreetsel perioodil tuleb neil täita pidevalt teenuste osutamiseks vajalikke kohustusi. Sealhulgas tagada näiteks tööandjana kokku lepitud palga maksmine ja vajalikud töötingimused oma töötajatele.
    Äripäeva lugejatel, kellest paljud on samuti tööandjad, ei ole ilmselt väga keeruline mõista, et töökohtade loomiseks tehtavad kulutused ei piirdu ainult väljamakstavate palkadega. Samuti seda, et palga ja tulu näol on tegemist väga erinevate mõistetega. Üldist tulude avalikustamise kohustust aga Eestis veel kehtestud pole.
    Palgaandmete avalikustamise kohustus kehtib korruptsioonivastases seaduses isikute suhtes, kellele riik või kohalik omavalitsus on kas otse või erinevate asutuste kaudu tööandja (palga maksja) või kes saavad riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest palka või teisi sotsiaalmaksuga maksustatavaid tasusid. Notarid ja pankrotihaldurid ei saa riigieelarvest ega kohalike omavalitsuste eelarvest palka, nad saavad oma klientidelt teenuste eest tasu nagu mis tahes ettevõtjad. Pankrotihalduritele määrab lõpliku tasu küll kohus, aga võlausaldajate käest.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.