Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Endistest tootmisaladest saavad perspektiivsed elamurajoonid

Kaie Kullik 03. jaanuar 2006, 00:00

Tallinnas ja selle lähiümbruses on hakatud aktiivselt ümber ehitatama endisi tööstus- ja laopindu.

Magusate ja kallihinnaliste maade kõrvale on leitud sobiv alternatiivne variant, kuhu on hakatud planeerima uusi ja huvitavaid elamurajoone. Ilmarise kvartal, Fahle maja ja Kaera tänava kortermaja on vaid üksikud näited sellest, et ka endistest tootmisaladest ja -hoonetest on võimalik saada perspektiivseid elamupiirkondi.

Sama suund on populaarne ka väljaspool Tallinna, kus nõukogudeaegsete sovhooside ja kolhooside aladelt leidub kasutuna seisvaid piirkondi, mahajäetud garaa?ikomplekse, laudahooneid ja laoplatse. Enamik neist lihtsalt risustab meie maastikku ja rikub miljööväärtust, kuigi neis on väga suur potentsiaal saada uuteks arendusprojektideks.

Kui inimesed vajavad uue kodu juures looduslähedust, siis oleks just nende piirkondade arendamine väiksemate elamurajoonide jaoks väga sobiv ja soodne lähtekoht.

Väärtuslikud krundid on juba ammu avastatud ning enamik neist ehitatakse peagi täis ning järjest enam tuleb leida alternatiivseid variante ja seni kasutult seisvaid suuri krunte, mille sihtotstarvet on vaja muuta.

Maa sihtotstarbe muutmise osas on reeglina võimalik kokkuleppele jõuda ning selleks on vajalik koostöö kohalike omavalitsustega.

Oluline on sel juhul teada, kas piirkond on valla üldplaneeringus juba perspektiivse või olemasoleva elamupiirkonnana ära märgitud.

Kuna nõudluses on enamasti peresõbralik keskkond - ridaelamud, paarismajad ja väikesed individuaalelamu krundid, siis esmatähtis on väljaarenenud infrastruktuuri olemasolu.

Linnalähedastes maapiirkondades tuleb tähelepanu pöörata naabruses olevatele teguritele, nagu kauplus, kool, lasteaed, postkontor, bussipeatus.

Need on olulised piirkonna väärtust tõstvad tegurid.

Teiseks heaks eelduseks endiste tootmisalade muutmisel elamumaaks on juba olemasolevad funktsionaalsed juurdepääsuteed ja kommunikatsioonid, mis ilmselt vajavad mõningast rekonst-rueerimist.

Kindlasti tuleb arvestada kohalike veevarudega ning kanaliseerimisvõimalustega. Detailplaneeringu protsessis vajaliku kooskõlastuse tervisekaitseinspektsiooniga tagab piirkondlik biopuhasti ning selle võimsus.

Detailplaneeringu tegemise juures on olulisteks lähteandmeteks ka kõik olemasolevad tehnovõrkude skeemid.

Üheks tuntumaks on Farmeri elamurajoon Viimsi vallas Lubja külas, kus endisele lautade territooriumile on moodustatud 40 elamukrundiga privaatne ja looduskaunis elamurajoon. Tänaseks on piirkond juba uut ilmet võtmas ja esimesed majadki juba kerkimas.

Tallinnast veidi kaugemal asuvatest piirkondadest võib hea näitena esile tõsta Kadakaranna elamupiirkonna Jõelähtme vallas Neeme külas. See on rajatud endisele kaitsejõudude piirivalvekordoni territooriumile, kus piirkonna väärtuseks sai looduskaunis merelähedane keskkond ja esmavajaliku infrastruktuuri olemasolu lähinaabruses. Kadakarannas on 47 elamukrunti ja tänase päeva seisuga on kõikidel kruntidel juba uued omanikud olemas. Tootmismaa muutmisel elamumaaks on vajalik kindlasti teha põhjalik pinnaseuuring, et välja selgitada võimalik keskkonnareostus. Kui see hiljem ilmneb, võib kogu projektile kriipsu peale tõmmata. Edasine tegevuskava toimub detailplaneeringu koostamise tavapärases korras.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing