Esmaabikursus kummutab aastate eest omandatud tsiviilkaitsetõdesid

Anne Oja 03. jaanuar 2006, 00:00

Kui Eesti meedikute saamatuse või oskamatuse tõttu invaliidistub või sureb ligikaudu kümme inimest aastas, siis kõrvalseisjate oskamatuse tõttu invaliidistub või hukkub sama aja jooksul umbes 600-800 inimest.

"Me ei saa jätkata samamoodi kui Suures Isamaasõjas," kommenteerib tavainimeste praegusi oskusi OÜ Münt Grupp kaudu esmaabi õpetav kiirabiarst Mare Liiger. Ta jutustab elavalt näite kiirabi praktikast, kus noormees Saku on Ice?i pudelit avades kätt vigastas ning žgutiga verejooksu peatama tõtanud politsei n-ö tühisest kriimustusest 450 milliliitrit verd välja lasi. Kuulajad ahhetavad.

Uuena kõlab osalejaile seegi, et autolt põrutada või luumurde saanud jalakäijat ei tohi ise lähimasse haiglasse viia. Seda nõuab ometigi ju kehtiv liiklusseadus.

"Kas tõesti lõpetab sääreluud murdnud inimene surmaga, kui teda veeti haiglani sõiduauto tagaistmel?" küsivad nad. "Jah, kolme-nelja-viie päeva pärast," seletab kogenud kiirabiarst traumast põhjustatud rasvemboolia olemust.

Lisaks ei tohi tuberkuloosiohu tõttu teha võõrale ilma kaitsevahenditeta kunstlikku hingamist, loeb Liiger kumminuku elustajatele sõnad peale. Tuberkuloosihaigete rohkuse poolest on Eesti maailmas esirinnas, sealhulgas ei allu tuberkuloos tihti ravile.

Tuleb hoiduda ka võõra verega kokkupuutest, mille kaudu levib Eestis HIVist tunduvalt sagedasem nakkuslik kollatõbi ehk B-hepatiit.

Kiirabi saabumist on õige oodata õnnetuspaigas, sulgedes verejooksu tavaliste sidemete, muu käepärase materjali või kätega.

Võimaliku selgroovigastuse puhul on tähtis kannatanu pea fikseerida autoapteegis leiduva kaelatoega ning oksendamisohu korral keerata ta spetsiaalset võtet kasutades külili. Kui avariisse sattunud autojuht istub rooli taga, pea rinnal, ning norskab, ei tähenda see mingil juhul, et purjus mees jäi magama, rõhutab Liiger. Juht on tugevast löögist teadvuse kaotanud ning tema hingamine on takistatud. Kui kõrvalseisjad hingamisteid ei vabasta, leiab kiirabi saabudes laiba.

Vahel piisab elu päästmisest väga lihtsatest asjadest. Näiteks teadvuse kaotanud inimene pannakse pikali, mitte tugitooli patjade vahele, nagu seebiseriaalides tavaks. Seiskunud südame ja hingamise korral hävib hapnikuta jäänud kesknärvisüsteem pöördumatult, kui elustamist ei alustata viie minuti jooksul.

Punase Risti koolitusjuht-instruktor Salme Tarmas räägib, et huvi esmaabikursuste vastu suureneb iga aastaga. Igal aastal läbivad tuhanded inimesed kursused kas autojuhilubade saamiseks, töökohast saadetutena või vabatahtlikuna.

Tallinnas läbib Punase Risti esmaabikursused igal aastal ligikaudu 2000 inimest, märgib Tarmas, ja kogu Eestis 9000. Maakondades on nõudlus muu hulgas metsa- ja ehitustööliste esmaabikursuste järele.

Tarmase sõnul on ettevõtteid, kus saadetakse esmaabikursustele kõik töötajad alates koristajast kuni direktorini, kursustele tuleb aga ka vabatahtlikke. Elupäästmise võtted otsustatakse selgeks õppida tavaliselt siis, kui ettevõttes või oma sugulastega on midagi traagilist juba juhtunud.

Tööinspektsiooni andmetel on esmaabi anda oskavaid töötajaid vaid 59% esmakordselt kontrollitud ettevõtetest. Pärast ettekirjutuse saamist saadab lõviosa ettevõtteid seaduses nõutava arvu töötajatest kiiresti kursustele. Esmaabikursuste korraldamiseks vajavad koolitajad sotsiaalministeeriumi luba. Sellist luba omab ligi 40 Eesti töötervishoiuteenuste pakkujat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing