Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Venemaa kärpis aasta alguses tugevasti Ukraina gaasitarneid

Tõnis Arnover 03. jaanuar 2006, 00:00

1. jaanuaril kell kümme alustas Venemaa gaasimonopol Gazprom järkjärgulist surve alandamist Ukrainasse suunduvates gaasitorudes. Eesmärk oli kahandada päevast gaasitarnet 120 miljoni kuupmeetri võrra, mis on võrdne Ukraina gaasiimpordiga. Ukraina riikliku gaasifirma Naftogaz andmeil on tarned vähenenud aga 187 miljoni kuupmeetri võrra.

Enne seda oli Ukraina peaminister Juri Jehhanurov teatanud, et juhul kui Moskva peaks gaasi tarnimise lõpetama, on Ukrainal õigus transiidimaksu katteks võtta 15 protsenti Euroopasse minevast gaasist endale.

"Nüüd hakkab siis Ukraina otseselt varastama meie Euroopa klientidele minevat gaasi, olles teadlikult välja läinud konfliktile," ütles uue aasta esimesel päeval Gazpromi pressiesindaja Sergei Kuprijanov.

Viimase lepituskatse Ukrainaga tegi vana aasta viimasel päeval Venemaa president Vladimir Putin. Ta pakkus Ukrainale gaasi veel ühe kvartali vana hinnaga ja gaasi ostmiseks kuni 3,6 miljardi dollari suurust laenu. Tingimuseks seadis ta, et Ukraina sõlmib enne uue aasta algust gaasiostulepingu alates teisest kvartalist maailmaturuhinnaga. Tuhande kuupmeetri kohta oleks see 230 dollarit. Seni sai Ukraina gaasi 50 dollariga, hinnatõus oleks seega ligi viiekordne.

Ukraina president Viktor Ju?t?enko lükkas aga ettepaneku tagasi. Ta ütles, et edaspidi on Ukraina loomulikult valmis Vene gaasi ostma maailmaturuhinnaga, kuid hinnatõus ei tohi olla nii järsk, sest see mõjub majandusele halvasti. Tema sõnul on Ukraina valmis sel aastal maksma kõige rohkem 80 dollarit tuhande kuupmeetri eest.

Kiiev leiab, et Venemaa hinnatõstmise taga on poliitiline surve, kuna samuti odavat Vene gaasi saavale Valgevenele, mis maksab ainult 47 dollarit, ei ole Gazprom sellist järsku hinnatõusu peale surunud. Ukraina valitsus kaalub asja andmist rahvusvahelisse arbitraa?i.

Ukraina valitsuse andmeil on riik varunud suured gaasivarud, mis võimaldavad talve üle elada. Gaasivarustuse vähenemist võivad kogeda mõned suurettevõtted, kuid mitte eratarbijad. Aastas tarbitavast 80 miljardist kuupmeetrist gaasist sai Ukraina seni 25 miljardit Venemaalt ning 36 miljardit Turkmenistanist. Äsja sõlmis Ukraina Turkmenistaniga lepingu, millega ostetava gaasi kogus suureneb 40 miljoni kuupmeetrini.

EL ei ole seni üritanud Vene-Ukraina gaasitüli vahendada, kuid on väljendanud muret ja peab homme sel teemal energiaministrite kriisikohtumise. Gazprom tarnib poole ELi tarbitavast gaasist, millest 80% tuleb läbi Ukraina.

Seitsmest Vene gaasi saavast ELi liikmesriigist on Saksamaa, Poola, Austria, Slovakkia ja Ungari juba teatanud, et gaasitorudes surve alandamine on kohe vähendanud nendeni jõudvat gaasikogust, vahendas Reuters.

Gazpromi sammu üle on muret väljendanud ka USA. "Nii järsu abinõu rakendamine loob ebakindlust kogu sealse piirkonna energiavarustuses ning tekitab küsimuse, kas energiat ei kasutata mitte poliitilise surve avaldamiseks," ütles USA välisministeeriumi pressiesindaja Sean McCormack.

Isamaaliit leiab, et Venemaa otsus oluliselt vähendada gaasitarneid Ukrainasse tähendab püüdu saavutada Ukrainas poliitiline ülemvõim majandusliku surve meetodil, ja kutsub Eesti Vabariigi valitsust algatama Euroopa Liidus Ukraina toetamise arutelu

Kuigi Venemaa üritab näidata, et tegu on majandusliku otsusega, näitavad avalikult väljaöeldud poliitilised seisukohad, et tegu on otsese poliitilise rünnakuga.

"Kuidas saaks teisiti aru saada Vene poliitikasuunajate seisukohtadest, et Ukraina peab liituma Venemaa ühtse majandusruumiga ning loobuma NATOga liitumise plaanidest," ütles Isamaaliidu esimees Tõnis Lukas.

"Eesti peaks selgesti mäletama sarnaseid katseid katkestada majandusliku survega meie demokraatiliku riigi areng üheksakümnendate algul ja siis oli meil suureks abiks läänepoolne toetus," tuletas Lukas meelde.

"Täna kasutab Venemaa niinimetatud gaasirelva Ukraina vastu. Uus Saksa-Venemaa gaasijuhe loob samasuguse gaasirelva ka Lääne-Euroopa vastu," ütles Lukas.

Isamaaliit leiab, et just Eesti peab algatama vastavasisulise arutelu Euroopa Liidu tasemel, kuna meie mõistame olukorra tõsidust.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing