Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suur osa mullusest euroabist kasutamata

Harry Tuul 04. jaanuar 2006, 00:00

See tähendab ajanihet taotluse rahuldamise ja väljamaksete vahel. "Ja mis kõige olulisem - välisvahendeid peab kasutama väga läbimõeldult ning suunama toetused projektidesse, millel on meie arengule kõige suurem mõju," ütles euroabi planeerimise ja rakendamisega tegelev rahandusministeeriumi abiminister Tea Varrak.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus 2005. aasta novembri lõpuks riigieelarvesse 40 protsenti planeeritud eurotoetustest. Aasta kokkuvõte tehakse lähipäevil. "Hetkel prognoosime välisabi eelarve täitumust suuremas mahus, kui see oli 2004. aastal," ütles Varrak. Siis laekus riigieelarvesse ligi 55 protsenti planeeritud rahast.

"Eelarve täitumine välisabi osas peaks suurenema peamiselt Euroopa Sotsiaalfondi ning Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisrahastu arvelt," lisas Varrak. Tema sõnul suurenes 2004. aasta detsembrikuus nii välisabi laekumine eelarvesse kui ka heakskiidetud projektide arv. "Seetõttu ootame väljamaksete ning laekumiste olulist suurenemist ka selle (2005 - toim.) aasta lõpus," lisas Varrak.

Sel aastal laekumata ja kasutamata toetused kantakse üle järgmisesse aastasse. "Eeldatavasti kasutatakse suurem osa aastateks 2004-2006 ettenähtud toetustest käesoleva ja 2007. aasta jooksul," ütles Varrak. 2004-2006 heaks kiidetud projekte on võimalik ellu rakendada ja raha kasutada 2008. aasta lõpuni.

"Taotlemine oli väga aktiivne," ütles EASi turundus- ja kommunikatsiooniüksuse direktor Erki Peegel. Ta lisas, et 2005. aastal laekus mitmete eurotoetuste puhul taotlusi rohkem, kui oli ette nähtud vahendeid. Seepärast otsustas EASi juhatus võtta menetlusse ka 2006. aasta toetuste taotlusi 400 miljoni krooni ulatuses.

"Eesti tuli Euroopa Liidu raha kasutamisega 2004. ja 2005. aastal hästi toime, seda ka võrdluses teiste uute liikmesriikidega," väitis Euroopa Komisjoni esinduse juht Toivo Klaar. "Kui vaadata näiteks liitumiseelset Phare programmi (Phare 2003), siis oli möödunud aasta seisuga lepingutega kaetud ligi 90 protsenti."

Kuna EL ei toeta projekte täies mahus, siis on võimalik omafinantseeringuks taotleda laenu. Pangad pakuvad laenu nii europrojektide omafinantseeringu katteks kui ka nn sildfinantseerimist, mis tähendab, et pank maksab laenu välja pärast seda, kui taotleja on saanud positiivse otsuse projekti toetamise kohta. Laen makstakse tagasi eurotoetuse laekumisel.

Hansapanga ELi valdkonnajuhi Aivar Roobi sõnul oli 2004. aasta stardiaasta ning midagi ei toimunud. Hansapangal puudub ka eraldi statistika antud perioodi kohta.

2005. aasta viie kuuga andis Hansapank 223,3 miljonit krooni eurotoetustega seotud laenu. Sellest 66,8 protsenti ehitustegevusele ja 21,6 protsenti põllumajandusse.

Sampo Panga äripanganduse suhtehalduri Sander Zibo sõnul nemad eraldi eurotoetuste statistikat ei pea, kuna tegemist on tavalise laenutootega. Tema sõnul on laenurisk isegi suurem, kuna toetust on võimalik tagasi küsida. Siis tuleb laenutaotlejal maksta raha nii ELile kui ka pangale. Laenu ebaõnnestumise riski tõstab seegi, et poole rahast saab n-ö niisama kätte, mis tekitab kiusatusi.

Euroraha taotleda aitava Partner Konsultatsioonid OÜ konsultandi Tuuli Paaksi hinnangul on toetuse taotlemine keeruline. "Kui me räägime tavainimesest, siis see pole sugugi kerge," ütles Paaksi. Sama lugu on ettevõtetega. Eriti kehtib see esmataotluste puhul.

Seda kinnitavad ka ettevõtjad. Koolitustoetust taotlenud Vihula Mõisa tegevjuhi Maarja Veskila sõnul oli neil raskusi eelkõige aruande täitmisel. "Ikka kolm korda tegime ümber," ütles ta. Ettevõtte starditoetust taotlenud Muhu Mänd OÜ juhatuse liikme Ain Kollo sõnul tekkis neilgi taotlemisel probleeme, kuid Kollo hinnangul olid nad ise süüdi.

Samas on Veskila sõnul olukord paranenud. "EAS on edasi arenenud," ütles ta. Kahel korral koolitustoetust taotlenud Veskila on küsinud nõu kohalikust arenduskeskusest, kus oldi väga abivalmid. Veskila lisas, et 2004. aastal oli probleeme raha laekumisega, kuid 2005. aastal neid enam ei esinenud.

EASi turundus- ja kommunikatsiooniüksuse direktori Erki Peegli hinnangul on ettevõtted toetuste taotlemise võimalustest teadlikud ja aktiivsed. Tema sõnul on hea, et ettevõtted on ka ise altid investeerima. Enamikul projektidest on nõutav omafinantseering 50-75 protsenti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:41
Otsi:

Ava täpsem otsing