Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ignalina asemel võime rajada oma tuumajaama

Anto Raukas 05. jaanuar 2006, 00:00

Allakirjutanu on ilmselt ainus veel elus olev Eestis elav ekspert, kes osales 1960. aastatel Võrtsjärve tuumajaama kavandamisel, õigemini selle võimatuse tõestamisel. Nõukogude Liidus oli pidev energiakriis. Seda korvas pidevalt uuendatav riiklik energeetika arengukava, mida ei teinud mitte poliitikud, vaid oma asja tundvad spetsialistid.

Milleni võib viia asjatundmatute ja välisriikide poolt mõjutatavate (või äraostetud?) valitsusliikmete tegevus, tunnistab Narva Elektrijaamade müügikava USA riiulifirmale NRG mõned aastad tagasi.

Hoolimata Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu selgest otsusest elektrijaamu ameeriklastele mitte müüa ja kohe lõpetada läbirääkimised NRGga, otsustas energeetikas ebakompetentne valitsus ikka vastupidist teha.

Asjad võivad korduda, eriti kui EL meilt rumalusi nõuab. Kuidas muidu seletada peaministrite ja energiajuhtide miljarditesse ulatuvate tehingute kavandamist Ignalina tuumajaama renoveerimisel ilma rahva ja spetsialistidega nõu pidamata?

Renoveeritavas tuumajaamas tuleb kWh hind kõrgem kui Soome tuumajaamades ja kõrgem kui on praegu põlevkivi baasil saadava elektri hind. Lisandub võimsate ülekandeliinide hind ja hävinud maa ja metsa maksumus, samuti tasud Läti ja Leedu põhivõrkudesse. Ei maksa unustada, et elektri põhitarbijad paiknevad Põhja-Eestis, kus Soomest toodav energia oleks odavam ja ka ülekandeliinid paikneksid vee all. Kuid miks mitte kavandada oma tuumajaama? Põlevkivienergeetika osakaal paratamatult väheneb, kuid suurte gaasitarnete kavandamisega Venemaalt valmistaksime ette pinnast taas Venemaa õigusteta oblastiks saamiseks.

Peale põlevkivi meil suuri energeetilisi ressursse ei ole. Isegi meie kõige energiarikkamale, Narva jõele ehitatud Narva hüdroelektrijaam on naeruväärselt pisikese tootmisvõimsusega - 129 MW. Turvast ja metsa peame säästma ka tulevastele põlvedele, biovõsa ja teiste biokütuste hind tuleb aga röögatult kõrge, nagu tuulgi katab vaid tühise osa meie tuleviku energiavajadusest. Öelduga ei eita ma loomulikult paljude energiaallikate kaasamise, energiatootmise hajutamise ja taastuvate energiaallikate eelisarendamise vajadust.

Miks me olime omal ajal vastu tuumajaama rajamisele Võrtsjärve äärde? Kui see plaan oleks realiseerunud, seisaks praeguse limnoloogiajaama kohal nelja 1000megavatise plahvatusohtliku, primitiivse vesi-jahutusega reaktoriga Sosnovõi Bori analoog ja Petseri külast Elvani paikneks 60 000 elanikuga muukeelse elanikkonnaga linn.

Mõlemaid jaamu plaaniti hakata ehitama 1967. aastal. Sosnovõi Bori esimene reaktor asus tööle 1973. aastal. Selle kasutusressurss oli 30 aastat, kuid rahapuuduses venelased tahavad amortiseerunud jaama töös hoida 2026. aastani.

Jaama ehitamine õnnestus ära hoida, sest hävinud oleks kogu Võrtsjärve ökosüsteem. Kuni 10 kraadi võrra soojenenud vesi oleks kandunud Tartu kaudu Peipsi järve ja saastanud sedagi Euroopa rikkaimat kalajärve ning Kirde-Eesti tähtsaimat joogiveeressurssi. Kuid ajad on muutunud. T?ernobõli tüüpi reaktoreid ei ehitata enam ammu. Praegu rajatakse juba kolmanda põlvkonna reaktoreid ja seda isegi maavärinaohtlikes piirkondades. Venemaal on praegu 41 reaktorit ning juurde kavatsetakse ehitada veel 50. Veelgi suurem programm on Indias ja Hiinas, kõnelemata Prantsusmaast, kus tuumajaamadest saadakse valdav osa elektrist. Ka naaberriigis Soomes käivitub peagi kuues tuumajaam. Kasutusel on kõrgetemperatuurilised gaasijahutusel või sulanaatriumil ja selle sooladel baseeruvad jahutussüsteemid.

Olen kindel, et kui leidub tarku valitsusliikmeid ja energeetikajuhte, pole Eestis 30 aasta pärast mitte ainult üks, vaid kaks-kolm väikest (näiteks 600 MW suurust) ohutut tuumajaama. Öeldakse, et meil pole spetsialiste, kuid me ei ehita ju jaama ise, vaid ostame selle Prantsusmaalt või Kanadast, kes toovad siia oma spetsialistid. Hiljem jõuab ka oma spetsialiste välja õpetada.

Mina kui maksumaksja ei ole nõus mõttetute kulutustega ning tahan saada Eesti Energia juhtidelt ja Leedu peaministriga läbirääkimisi pidanud Eesti valitsusjuhilt selget vastust erinevate energiakandjate hinna dünaamika kohta lähiaastatel ja kaugemas perspektiivis.

Samuti tahan ma saada täpsetel arvandmetel põhinevat võrdlust 6000 MW Ignalina tuumajaama renoveerimisel saadava ja võimalikust Eestisse ehitatavast 600 megavatisest tuumajaamast tuleva elektri hinna kohta. Kui valitsusjuht ja Eesti Energia juhid sellist arvutust teha ei oska, siis ei tohi enne targematelt küsimist ka mingeid eellepinguid sõlmida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:41
Otsi:

Ava täpsem otsing