Rehe otsustas minna maksuametist pangandusse

Gea Velthut-Sokka 05. jaanuar 2006, 00:00

Rehe sõnul otsustas ta minna tagasi erasektorisse. "Mõnes mõttes tagasi. Pangandusse," ütles Rehe. Ta keeldus täpsustamast, millisesse panka ta ametisse asub ja millisele ametikohale. "See saab üsna pea avalikuks."

Küsimusele, kas otsus tuli kergelt või raskelt, vastas Rehe: "See oli selge otsus. Tegemist on suure organisatsiooniga ja raske ajaga, muidugi on kahju lahkuda." Läbirääkimised uue tööandjaga on Rehe sõnul kestnud poolteist kuud.

Otsene ülemus ehk rahandusminister Aivar Sõerd suhtus Rehe sõnul tema lahkumisavaldusse pragmaatiliselt. "Mind teatakse inimtüübina, kes on otsusekindel. Neil polnud mõtet hakata mind ümber moosima ka," muigas ta.

Rehe lahkub ametist 13. jaanuaril.

Rehe hea tuttav, Hansapanga juht Erkki Raasuke ütles, et ta teab küll, kuhu Rehe tööle läheb, aga las Rehe teeb selle ametikoha ise avalikuks. "Hansapank see pank ei ole," kinnitas Raasuke.

Arvestades Rehe tausta, peab Äripäeva hinnangul Rehe uue ameti näol olema tegemist mõne panga tippjuhtkonda kuuluva ametiga. Ühispanga juhilt Mart Altveelt ei õnnestunud eile kommentaari saada. Samuti ei õnnestunud eile õhtul Äripäeval tabada Härmo Värki, kes hiljuti teatas oma lahkumisest Sampo Panga juhi kohalt, ega Hansapanga endiselt juhilt, praegu Sankt-Peterburgi Panga nõukogu juhtivalt Indrek Neiveltilt, kes töötas aastaid koos Rehega Hansapangas.

Hansapangast tuli Rehe juhtima tolliametit ning pärast maksu- ja tolliameti ühendamist sai temast selle asutuse juht. Peadirektorina jõudis Rehe töötada ligi kaks aastat.

Enne Rehet maksuametit juhtinud ja sellelt kohalt lahkuma sunnitud ning täna maksuameti tööd kureeriva rahandusministri Aivar Sõerdi sõnade kohaselt hindab ta Rehe panust ameti arengusse kõrgelt. "Rehe ametiaega jäävad ühinemine Euroopa Liiduga ja samuti suutis ta tugevalt parandada klienditeenindust," sõnas ta.

Rahandusministri hinnangul oleks Rehe võinud peadirektori ametikohal jätkata. "Normaalne ametisoleku aeg sellisel positsioonil minu hinnangul oleks viis aastat, aga samas ei saa ka öelda, et Aivar Rehe ametiaeg jäi väga lühikeseks. Ikkagi väga palju sai ära tehtud," sõnas ta.

Sõerdi sõnul tegi Aivar Rehe otsuse avalikuks möödunud aasta lõpus. Kuna otsus oli kindel, loobus rahandusminister ka Rehe veenmisest, et ta vanal ametikohal jätkaks.

Riigikogu Res Publica fraktsiooni liige ning Rehega koos Hoiupangas töötanud Olari Taal oli kindel, et Rehe sunniti ametist lahkuma poliitilistel põhjustel. "See aasta algab Eestile küll halvasti. Halvasti just avalikule sektorile," ütles ta pärast seda, kui oli kuulnud Rehe lahkumisest. "Ma ei usu, et Rehe läks ära enda initsiatiivil. Nagu öeldakse, selle peale võib lahjat mürki võtta, et Rehe ametist lahkumise põhjused on poliitilised. Tahan seda tema enda käest kohe küsida," ütles Taal.

Küsimusele, kas tema veendumusest võib järeldada, et ka uue juhi valik on poliitiline, vastas Taal, et ta ei oska selle kohta midagi arvata.

Rahandusministri Aivar Sõerdi sõnul on maksu- ja tolliameti näol tegemist riigi ühe tähtsama ametiga, kuna ligi 61miljardilisest riigieelarve mahust 80 protsenti koosneb maksutuludest, ja selle tõttu kaalutakse ametile uue juhi leidmist hoolikalt. Sõerd ütles, et praegu on ameti uue juhi leidmise küsimus veel liialt värske ja konkreetseid kandidaate pole võimalik veel nimetada. Sõerdi sõnul on peadirektori ametikoht võimalik täita edutamise teel, leida juhi kohusetäitja või kuulutada välja avalik konkurss.

Maksumaksjate liidu juhatuse liige Ivo Raudjärv oli seisukohal, et uus maksuameti juht peaks tulema väljastpoolt organisatsiooni. Uus juht peaks mõistma, et maksuamet on teenindusasutus. "Ma kardan, et kui uus juht tuleb maksuameti seest, siis võib see põhimõte muutuda," ütles ta.

42aastane Aivar Rehe pidas kaks aastat tagasi märtsis, kui toonane rahandusminister Taavi Veskimägi ta pärast ametlikku konkurssi ametisse nimetas, suurimaks väljakutseks maksuameti ja tolliameti liitmise edukat lõpuleviimist ning maksuhalduri töö tõrgeteta jätkumist ka pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga.

Tolliameti juht Rehe täitis maksuameti juhi kohuseid küll juba 2003. aasta oktoobrist, kui asendas Aivar Sõerdit, kelle toonane rahandusminister Tõnis Palts suvel tekkinud konflikti tõttu lõpuks ametist vabastas. Kaks ametit liideti 2004. aasta jaanuaris, ametikohtade vähenemine pidi andma arvestuslikku efekti umbes 50 miljonit krooni aastas.

Rehe palk 2004. aastal koos lisatasudega oli üle 80 000 krooni, sellest enamuse moodustas lisatasu, selline ei küündinud näiteks Eesti Energia või Eesti Panga juhi palk. Eelkäija Aivar Sõerd teenis koos lisatasuga 50 000 krooni kuus.

Pangandusega on ta seotud suurema osa varasemast ajast. Rehe töötas 1994-1998 Hansapangas, kuuludes Hansapanga Grupi juhtkonda, oli grupi krediididirektor, riskijuhtimise ja järelvalve riskidirektor ning 2001. aastast Hansapanga gruppi kuuluva Leedu panga LTB integratsiooniprojekti riskijuht. Enne seda töötas ta neli aastat Hoiupangas, sh juhatuse aseesimehena, ning kaks aastat Eesti Investeerimispangas.

Rehe on sündinud 3. aprillil 1963 ja lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna tööstuse planeerimise erialal.

Kaks aastat tagasi Aivar Rehe maksu- ja tolliameti peadirektoriks nimetanud tollane rahandusminister, tänane Res Publica esimees Taavi Veskimägi ei usu, et Rehe lahkus ametist omal soovil.

Mis tunnetega uudise Aivar Rehe lahkumisest vastu võtate?

See on mulle suur üllatus. Maksud laekuvad ülihästi, Rehe on tulnud keerulisest olukorrast välja ning kahe ameti ühendamisel loonud tänapäevase avaliku organisatsiooni. Mul on tema lahkumist väga keeruline mõista. Näen siin süvenevat trendi, kus võimul olev koalitsioon vahetab sõltumatud ametnikud endale poliitiliselt lojaalsete vastu.

Kas Te tahate öelda, et Rehe sunniti lahkuma?

Minu hinnangul, mis iganes ka ametlik põhjendus pole (ja Rehe on teatavasti väga korrektne inimene ja ütleb kindlasti, et lahkub omal soovil), on siin tegelikult poliitiline tahe saada maksuhaldur oma kontrolli alla ja seal seni tehtu teises loogikas ümber vaadata. Maksuamet on ametnike politiseerimise protsessis kriitilise tähendusega.

Rahandusminister Aivar Sõerdi ainus võimalus selline kahtlus hajutada on korraldada uue peadirektori leidmiseks avalik konkurss sõltumatu personaliotsingufirma kaudu, mingist uue direktori muul viisil määramisest ei tahaks ma kuulda.

Et siis Rehe ei lahkunud tegelikult omal soovil?

Ma ei näe ühtegi põhjust, miks ta oleks pidanud seda tegema. Maksuamet on raskest olukorrast välja toodud, ka palga poolest peaks ta olema motiveeritud.

Andrus Ansip, peaminister
Olen rahandusministri vahendusel teadlik Aivar Rehe soovist asuda teisele tööle. Hindan maksu- ja tolliameti ning Aivar Rehe tööd selle peadirektorina väga kõrgelt ning usun, et ta on edukas ka oma väga vastutusrikkas uues ametis. Aivar Rehe on tugev juht, kelle juhtimisel hakkasid ladusalt koos töötama kaks erinevat ametit - endine maksuamet ja tolliamet. Rehe on oma avatud juhtimisstiiliga kujundanud maksu- ja tolliametist tugeva mainega kliendisõbraliku organisatsiooni. Pean seda oluliseks saavutuseks.

Rein Kilk, ettevõtja
Uudis tekitab kahetsust. Maksuameti töö oli Rehe ajal väga tõhus, rekordilised laekumised. Mingeid kurtmisi polnud, kõik maksid rõõmuga makse. Erinevalt Sõerdist, kelle ajal vaid käsi väänati, Rehe aasta lõpus tänas maksumaksjaid. Senine ideoloogia oli, et maksud laekusid tänu ametnike raskele tööle, Rehe näitas, et maksude kogumine on normaalne protsess, mitte sulidega võitlemine. Ta on olnud hea ametnik. Süsteem töötab nüüd hästi ja järeltulijal pole vaja midagi üles ehitama hakata.

Jüri Mõis, ettevõtja
Rehe on oma tööga väga hästi hakkama saanud, ilma skandaalideta maksuameti tugevaks muutnud. Tänu temale on maksuameti autoriteet tõusnud. Rehe juhitud maksuamet vastandus selgelt Sõerdi-Kivistiku vihasele maksuametile ja tootis sellega palju paremat tulemust, amet muutus repressiivorganist normaalseks ühiskonna osaks. Miks ta lahkus? Avalikus sektoris ei teeni eriti, seega loomulik asjade kulg, et erasektorisse läheb. Ma ei tea, millisesse panka ta läheb, küllap ikka korralikku.

Heldur Meerits, ettevõtja
Minu arust on Rehe lahkumisest kahju, ta muutis maksuameti oluliselt mõistlikumaks. See ei olnud enam karistusasutus. Eesmärgiks sai, et makse kogutakse õiglaselt, mitte ei olnud eesmärgiks raha iga hinna eest välja taguda.

Olavi Kärsna, maksukonsultant
Rehe ajal on maksuametis palju muutunud ja paremuse poole. Samas on see ka riigiorgani loomulik areng, ei saa väita, et see vaid Rehe teene oli ja et seda Sõerdiga poleks juhtuda võinud. Mul on aga hinge peal Rehele makstud töötasu. Ta oli ilmselgelt ülemakstud ja seda arvasid ka mõned inimesed süsteemi sees. Vaatamata Rehe kõrgele ametipalgale pole maksuametis aga veel päriselt korda majas.

Erkki Raasuke, Hansapanga juht
Ma tunnen Rehet hästi ja mul on tema tegevust maksuameti juhina seetõttu raske hinnata. Võib öelda, et ma suhtun temasse eelarvamusega. Olen teda alati kõrgelt hinnanud. Minu arvamus temast on olnud väga positiivne. Rehe on üks nendest, keda ma võin enda sõbraks nimetada.

Olari Taal, Riigikogu liige
Rehe tegi väga palju ära maksuametis ja palju asju on veel tegemata. Seetõttu ma ei usu, et ta end ammendas ja läheb ametist enda soovil. Kui Eesti Euroopa Liiduga liitus, siis ei olnud maksu- ja tolliametis mitte mingisuguseid jamasid, kõik sujus hästi, kõik töötas. Aga oleks võinud minna ka teisiti ja see on just Rehe teene, et asjad sujusid. Äripäevale võib muidugi õnne soovida, sest kui maksuameti juhtimine nüüd politiseeritakse, siis hakkab see amet jälle tihedamini jõudma lehtede esikülgedele.

Oliver Kruuda, Kalevi juhtTunnen teda umbes 15 aastat. Rehe on tõsine töömees. Ta on palju tööl ja vähe aega veedab oma perega. Kui tal oli tööalane eesmärk selge, siis ta liikus selle poole hommikust õhtuni.

Näiteks kui ta tegeles Hansapanga laienemisega Leetu, siis tegi ta tööd nii kõvasti, et tal polnud mitu kuud aega mobiiltelefoni ka vastu võtta.

Rehe oli üks väheseid, kes pärast Hoiu- ja Hansapanga ühendamist jäi Hoiupanga juhtidest uue panga tippjuhtkonda. Ta tegi kogu aeg tööd ja seetõttu ei saanud teda minema saata. Ta tegeles probleemsete laenudega, nt Ühinenud Meiereidega, kalatööstustega. Tema tugevuseks on sirgjoonelisus.

Just tänu Rehele erines Hansapanga ja Ühispanga suhtumine probleemsetesse laenuklientidesse.

Maksuameti juhina sai ta hästi hakkama. Maksutulud on korralikult laekunud. maksuameti ja tolliameti ühendamine laabus hästi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:41
Otsi:

Ava täpsem otsing