WSJ: kõik riigid võiksid olla nagu Eesti

Kristi Malmberg 05. jaanuar 2006, 00:00

Kommentaaris kiidab indeksi kaastoimetaja Mary Anastasia O?Grady Eestit, kes on suutnud ajavahemikul 2001-2004 oma sisemajanduse kogutoodangu inimese kohta kahekordistada, ja võrdleb meid T?iiliga.

"Arusaadavalt ei genereeri sissetulekute absoluuttase toetust majandusreformidele, vaid just elatustaseme tõus," kirjutab O?Grady. "Selle tõestuseks võrrelge seitsmendaks tulnud Eestit 14. platseerunud T?iiliga, keda on tihti nimetatud arengumaade majandusvabaduse kaanepoisiks."

"T?iili hakkas majandust reformima 1973. aastast, kuid on pärast demokraatiateele pöördumist 1989. aastal oma reformide tempot dramaatiliselt vähendanud. Samal ajal Eesti, nagu armastab rääkida ekspeaminister Mart Laar, viis nõukogude võimu alt pääsemise järel ellu rea kiireid reforme. Tulemus selgitab, miks majanduse liberaliseerimisele on Eestis senini poliitiline toetus, seevastu kui T?iili turumajandus on isegi parempoolsete poliitikute rünnaku all," seisab artiklis.

Kui Eestis sisemajanduse kogutoodang inimese kohta peaaegu kahekordistus aastatel 2001-2004 ligi 100 000 kroonini aastas, siis T?iilis on 30 aastat pärast reforme kogutoodang inimese kohta ikka alla 77 000 krooni aastas.

Mullu oli Eesti tabelis lausa 4. kohal. Siis ilmus New Yorgi majanduslehes kommentaar pealkirjaga "Hail Estonia" ehk "Elagu Eesti". Nii tänavu kui ka mullu teenis Eesti halvimad hinded musta turu eest.

Võrreldes mullusega kerkisid indeksis enim Pakistan ja Rumeenia, suurimad langejad on Iraan ja Itaalia.

Ekspeaminister Mart Laar ja majandusministeerium on eriarvamusel, miks Eesti indeksis tänavu veidi langes.

"Eesti langust edetabelis ei saa pidada oluliseks negatiivseks signaaliks välismaailmale, kuna languse põhjuste taga on ELiga liitumine, mida investorid on pidanud üldiselt positiivseks arenguks," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Mario Lambing.

"Kui Eesti väliskaubanduspoliitika oli enne liitumist üliliberaalne - praktiliselt puudusid tollid, kvoodid ja muud kaubandust takistavad tegurid -, siis pärast liitumist järgib Eesti ühtset ELi kaubanduspoliitikat nagu teisedki liikmesriigid. Kuigi Eesti väliskaubandus on suures osas seotud just ELiga, kus omavahelises kaubanduses puuduvad tõkked, hinnati Eestit selle näitaja osas samamoodi nagu kõiki ELi riike," ütles Lambing.

Seevastu Mart Laar pole nõus lükkama Eesti langemist majandusvabaduse tabelis ELi kaela. "Viimastel aastatel on Eesti valitsuskulud tõepoolest kiirelt kasvanud, kuigi valitsus on üritanud vastupidist väita," kirjutas Laar eile saadetud pressiteates. "Kuni Eestis jätkub praegune väga kiire majanduskasv, ei paista selle mõju sedavõrd välja. Kui majanduskasv peaks aga aeglustuma, võivad probleemid ühel hetkel üle pea kasvada. Euroopa Liiduga liitumist Eesti positsiooni halvenemises süüdistada on seega ülekohtune."

Kuna Eesti positsioon võrreldes konkurentidega on halvenenud ka mitmes teises indeksis, peaks valitsus Laari teatel praegust raha paremale ja vasakule külvamise poliitikat korrigeerima.

"Nii ei maksa arvata, et tulumaksu protsendiline alandamine Eesti positsiooni parandab, sest vastavalt valitsuskoalitsiooni poliitikale "kompenseeritakse" see teiste maksude tõstmisega," kirjutas Laar.

Lambingu sõnul oli tulumaksumäära alandamine positiivne muutus, kuid selle nullis valitsuskulutuste kasv, milles oma osa võis mängida ELi abiraha suurenemine.

Tulevikus võib Lambingu hinnangul oodata Eesti püsimist suure majandusvabadusega riikide hulgas.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:41
Otsi:

Ava täpsem otsing