Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti on üks edukamaid euroraha kasutajaid

Eesti saab edukalt lõppenud läbirääkimiste järel aastateks 2007-2013 ELi eelarvest üle 70 miljardi krooni. Sellest 52 miljardit saame Eesti arengutaseme kiiremaks järeleaitamiseks Euroopa keskmisele ehk ühtekuuluvusvahenditeks.

Eesti on olnud üks kõige edukamaid euroraha kasutajaid ELis ja olen kindel, et suudame jätkata samal kursil. Selleks, et meil Euroopa rahast võimalikult palju kasu oleks, peame vahendite kasutamist põhjalikult planeerima.

ELi struktuurifondidest tehtud väljamaksete osas oli Eesti möödunud aasta lõpuks uutest liikmesriikidest esikohal: 2004.-2005. aastal heaks kiidetud projektidest oli -Euroopa Komisjon maksnud välja 49%. Eelmise aasta lõpu seisuga on projektidega kaetud 63% kõigist struktuurifondidest.

Mitme programmi osas on projekte heaks kiidetud 100% ulatuses (nt haiglatevõrgu ümberkorraldamine, infoühiskonna arendamine ja investeeringud põllumajandustootmisse).

Täielikult on projektidega kaetud ka ELi ühtekuuluvusfondi vahendid, millega rahastatakse keskkonna- ja transpordiinfrastruktuuri arendamist. Kahe esimese aasta jooksul oleme ELi toetuste kasutamisel olnud edukam kui ükski teine uus liikmesriik ja ka parem kui ükski vana liikmesriik praeguse eelarveperioodi alguses - näiteks oleme teinud väljamakseid kaks korda rohkem kui Iirimaa samal ajal.

Kriitikute poolt esile toodud väljamaksete protsendid on madalad vaid näiliselt. ELi raha saab kasutada kolme aasta jooksul alates selle eraldamisest (nn n+2 reegel). On loogiline, et esimestel aastatel tegeletakse peamiselt planeerimise, rahade kasutamiseks vajalike konkursside korraldamise ja projektilepingute sõlmimisega ning järgnevatel aastatel reaalsete väljamaksetega.

ELi raha makstakse välja pärast reaalsete kulutuste tegemist ja seetõttu on väljamaksed esialgu statistiliselt väikesed. Kuna perioodi 2004-2006 väljamaksete aeg pole veel jõudnud poole pealegi, püsime ilusti graafikus. Kahe kolmandiku struktuurivahendite raha eest on projekte juba töös. Uue rahastamisperioodi kokkulepe võimaldab esimeses pooles väljamakseid koguni nelja aasta jooksul.

Me kõik teame isiklikest kogemustest, et raha kulutamine on imelihtne. Hoopis keerulisem on raha kulutada nii, et see soodustaks riigi arengut ja tõstaks meie elukvaliteeti.

Meie kulutused on selgelt tulevikku vaatavad. Keskendume valdkondadele, mis aitavad kaasa teadmistepõhise majanduse arengule ning loovad meile paremad rahvusvahelised konkurentsitingimused. Mullu oktoobris kiitis valitsus heaks Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava, milles seatud eesmärke peame silmas ka ELi vahendite kasutamisel.

Meil tuleb panna paika rahastamise prioriteedid. Prioriteete peaks olema suhteliselt vähe - euroraha kulutamine lihtsalt eelarveliste kulutuste täiendamiseks ei ole lubatud ega ka mõistlik. Peame tegema konkreetsed valikud, millistest projektidest alustada ja millised jätta hilisemaks - selle valiku teeme veel käesoleva poolaasta jooksul.

Meie suurimaks rikkuseks on haritud ja rahulolevad inimesed, kes on valmis muudatusteks. Eesti tähtsaimaks pikaajaliseks eesmärgiks on teadmistepõhise majanduse arendamine. Konkurentsivõimelise teaduse ja kõrghariduse säilimiseks Eestis on hädavajalik koolitada senisest rohkem ja kõrgema tasemega noori teadlasi.

Sellest tulenevalt on üheks prioriteediks teaduse infrastruktuuri arendamine. Peame jätkama hea töökeskkonna arendamist ja laborite ehitamist, kus saavad õppida noored teadlased ja teha oma arendustööd ettevõtted. Eesti peab muutuma atraktiivseks töökeskkonnaks ka mujalt pärit teadlastele. Olukord, kus mitmetes valdkondades läheneb professorite keskmine vanus 60 eluaastale, ei hoia meie teadust elava ja arenevana.

Teiseks, meie tööturg peab olema paindlik. Väga lihtsustatud lähenemine on näha paindlikkusena vaid töötajate lihtsamat koondamist. Tegelikult on vähemalt samavõrra oluline, et töötajatel on võimalik kasutada ümberõppeprogramme ja enesetäiendamise võimalusi.

Kolmandaks on tähtis ka transpordi- ja keskkonnainfrastruktuuri arendamine. Siin ei saa olla suuri üllatusi, kuna näiteks transpordi pudelikaelad on kõigil hästi silme ees. Otsuse, millistest projektidest alustada ja millised jätta hilisemaks, teeme veel praeguse poolaasta jooksul.

Otsuseid rahakasutuse kohta ei saa aga teha valitsus üksi. Järgmise riikliku arengukava koostamisel kaasatakse võimalikult palju kohalikke omavalitsusi, ettevõtjate ühendusi, keskkonnaorganisatsioone ja kõiki teisi, kes hoolivad riigi arengust.