Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Gaasitülis survet avaldanud EL asub looma ühist energiapoliitikat

Tõnis Arnover 06. jaanuar 2006, 00:00

Vene Gazprom ja Ukraina Naftogaz sõlmisid uue aasta algul kibekähku kokkuleppe, mida vanal aastal oli asjatult üritatud pikka aega. Kindlasti oleks pooled nägelust jätkanud, kui mitte EL, mille liikmesriikide gaasivarustus sai põgusalt häiritud, poleks pealtvaatajarollist loobunud ja asunud Venemaale otsest survet avaldama.

Kui Balti riigid ja Poola püüdsid ELis neist mööduva Vene-Saksa gaasijuhtme puhul protesti avaldada, jäi EL kurdiks. Aga kui Saksa majandus ei saanud Gazpromilt paar päeva korralikult gaasi, tegi Saksamaa Venemaale nii teravaid hoiatusi, mida Venemaa president Vladimir Putin ei saanud eirata. Eriti kui ta suurriikide ühenduse G8 värske eesistujana soovib luua Venemaast muljet kui usaldusväärsest energiatarnijast.

"Putinile on suhted lääne liidritega tähtsamad kui kõik muu. Pealegi ei olnud antud juhul põhiküsimuseks nafta hind, vaid kättemaks president Ju?t?enkole," ütles Panorama uurimiskeskuse juht Vladimir Pribõlovski.

Kolmapäeval pidas EL erakorralise nõupidamise, kus arutati gaasitarneid lähi- ja kaugemas perspektiivis. Nii Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Andris Piebalgs kui ka ELi eesistujamaa Austria majandusminister Martin Bartenstein rõhutasid, et sõltuvust Venemaa energiast tuleb vähendada ja EL peab mitmekesistama oma energiaallikaid ning looma ühtse energiapoliitika. Otsustati, et Euroopa Komisjon esitab märtsis peetavaks ELi tippkohtumiseks vastavad ettepanekud.

Asjatundjate hinnangul ei ole see lihtne, sest igal riigil on iseseisev energiapoliitika ja oma energiavarud, mille koordineeritud kasutamiseks komisjonil ei ole volitusi. Lisaks viitas Rahvusvahelise Energiaagentuuri asejuht William Ramsay ELi energiaturu puudustele. "Oludes, kus osa riike, nagu Suurbritannia, on oma energiaturu muutnud küllalt avatuks, Saksamaal ja Prantsusmaal aga on suurfirmadel endiselt domineeriv positsioon, valitseb oht, et kriisi korral võivad nad osutuda koostöövõimetuks," ütles ta.

Ka Oxfordi energiainstituudi gaasiekspert Jonathan Stern kahtleb sügavalt, kas Euroopa suudab radikaalselt oma energiapoliitikat muuta. "Kulub aastaid, enne kui suudetakse rajada taastuvate energialiikide ja tuumaenergia kasutamiseks vajalik infrastruktuur, ja selleks ajaks on praegused sündmused juba kõigil meelest läinud."

Osa ELi riike on asunud otsima juba eraldi lahendusi. Otseselt gaasipuudust tunda saanud Austria, Ungari, Poola, Slovakkia ja T?ehhi on juba Prahas alla kirjutanud energeetikaalase koostöö kokkuleppele. Jätkub arutelu, kuidas saaks kriisi korral kasutada üksteiste energiareserve.

Saksamaal, mis on käivitanud kurikuulsa Vene gaasitoru ehitamise, tahab uus valitsus nüüdse gaasitüli mõjul naasta tuumaenergia juurde, millest Schröderi valitsus oli otsustanud aastaks 2020 loobuda. Konservatiivid ja eriti Kristlik-Sotsiaalne Liit tahab tuumateema võtta järgmisel nädalal valitsuses arutusele.

Eestil, kus põlevkivienergeetika osakaal edaspidi väheneb, on üheks alternatiiviks tuumaenergia, aga ühtne seisukoht selle suhtes seni puudub.

Eilses Äripäevas laidab akadeemik Anto Raukas maha Eesti Energia juhtide soovi osaleda uue Ignalina tuumajaama loomises ja soovitab rajada oma ökonoomsemaid pisituumajaamu.

Detsembri alguses kohtus Leedu peaminister Algirdas Brazauskas Eesti Energia juhtidega. "Leppisime kokku, et lähiajal kirjutame ühise kavatsuste protokolli, mille alusel alustame tuumajaama rajamise uuringuid," ütles pärast kohtumist Eesti Energia juhatuse liige Lembit Vali.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing