Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Meil on valida: turumaht või eristumine

Andro Kullerkupp 06. jaanuar 2006, 00:00

Kui välismaal esitatakse küsimus "Mis on Eesti?", siis enamasti vastab eestlane, et see on üks väike riik Soome naabruses. Oleme leppinud olukorraga, et Eesti ei ole maailma kontekstis ettevõtetele majanduslikult atraktiivne.

Need vähesed näitajad, mis maailmas märkimist väärivad, nagu kõrge koht majandusvabaduse indeksis või arvestatav majanduskasv, ei ole lääne suurettevõtetele piisavad argumendid Eesti turule laienemiseks.

Olen veendunud, et Eestil on võimalus leida oma kindel koht maailmakaardil, vastates kõigepealt järgmistele küsimustele: mis on Eesti, tema eesmärgid, tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused? Samuti tuleks vaadata veelkord üle Eesti pikaajaline strateegia.

Loomulikult on raske üheselt määratleda Eesti eesmärki, sest see koosneb hulgalistest alaeesmärkidest, kuid üldiselt võiks Eesti eesmärk olla atraktiivne majandus-, elu-, sotsiaalne ja tehnoloogiline keskkond. Selle eesmärgi täitmine on otseses seoses Eesti majandusliku seisu, välisinvesteeringute ja ekspordimahuga.

Üheks tervitatavaks projektiks on "Eesti edu 2014", mis katab juba olulise osa eelpool mainitud analüüsi vajadusest, kuid siiski ei vasta küsimusele, mis oleks argument välisinvestorite huvi tõstmiseks. Projekt "Eesti edu 2014" on orienteeritud suures osas Eesti sisemajanduse küsimustele ja pühendub vähemal määral Eesti strateegilisele valikule maailma majanduskontekstis.

Minu hinnangul on Eestil kaks peamist strateegilist valikut: kas suurendada turumahtu või eristuda. Turumahu suurendamise all mõtlen elamis- ja töölubade andmise liberaliseerimist ja atraktiivsuse tõstmist potentsiaalse välistööjõu seas ehk lühidalt Iiri mudelit. Selle strateegia rakendamisel saaks õppida ühelt edukalt rakendajalt Iirimaalt.

Peamised probleemid, mis võivad Eesti jaoks selle strateegia rakendamisel tekkida, on populatsioonistruktuuri tasakaalust väljumine, mis tähendab väikse rahva säilimise küsitavaks muutumist. Lisaks on ka mitmeid vahetumaid probleeme, nagu surve kiiremaks palgatõusuks, mis võib paljudele ettevõtetele majandusraskuseid põhjustada. Minu hinnangul tooks selle strateegia rakendamine pigem negatiivse efekti.

Eristumine on seevastu strateegia, mis võiks Eestile sobida, välistamata samas teatud elementide ülevõtmist Iiri mudelist. Samuti on eristumise strateegia juba mõne riigi ja piirkonna poolt läbi proovitud ning töötab imeliselt. Sellised riigid ja piirkonnad nagu Luksemburg, ?veits, Monaco ja Silicon Valley on ühed parimad näited eristumise edukast töötamisest.

Eesti peab loomulikult endale aru andma, et ei saa lihtsalt kopeerida näiteks ?veitsi mudelit, vaid me peame endale selgeks tegema oma tugevused ja võimalused rahvusvahelisel areenil. Strateegilisele planeerimisele aitaks oluliselt kaasa avalik arutelu ning teema tähtsustamine ühiskonnas. Mida rohkem ühiskonda planeerimisprotsessi kaasatakse, seda lihtsam on konsensust saavutada strateegiliste suundade kinnitamises.

Mõistan, et see ei ole lihtne ülesanne, kuna ühiskonnagruppide huvid on erinevad, kuid kui me ei soovi tulevikus vastata küsimusele "Mis on Eesti?", et see on üks väike riik Soome naabruses, siis peame tegutsema.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing