Savoy hotelli ehitust vanalinna varjutab tüli

Artikkel

- Uudised
- Erki Freiberg
- 5. jaanuar 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Savoy hotelli ehitust vanalinna varjutab tüli
2004. aasta lõpus ostis OÜ Aldera Invest 32 miljoni krooni eest Riigi Kinnisvara ASilt justiitsministeeriumi kasutuses olnud hoone Suur-Karja ja Müürivahe tänava nurgal ja ehitab hoonet ümber viie tärni hotelliks Savoy.
Vilgas ümberehitus on tagajalgadele ajanud naabrid, kelle sõnul oleks hoone kasutusotstarbe nii äkiline muutmine vanalinna kitsastes oludes eeldanud eelnevat avalikku arutelu. Olukorda pingestavad mitmeti tõlgendatavad seadused, millest kumbki osapool on enda tõe leidnud.
Tallinna linnavalitsus andis ehitusloa OÜ-le Aldera Invest hotelli ehitamiseks eelmisel aastal.
Osaühingu juhataja ja vähemusosanik Raivo Remmelgas ei soovinud teemat pikalt kommenteerida, vaid kinnitas ainult, et neil on hoone hotelliks ümberehitamiseks kõik kooskõlastused ja load olemas ja seega on naabrite süüdistused alusetud.
Aldera Investi naaberkrundi omaniku Tõnu Valdma väitel rikkus aga linn ehitusloa andmisega teadlikult kehtivat korda.
"Saime enda juristidelt kinnitust, et linn rikkus seadust, kui andis välja 50protsendilise sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnistul ehitusloa hotelli ehitamiseks. Seda poleks tohtinud teha ilma eelnevalt krundi maakasutuse sihtotstarvet detailplaneeringuga muutmata," lausus ta.
Tõnu Valdma sõnul seavad vanalinna kitsad olud piiranguid, millega ka linn peaks arvestama. Ta tõi näiteks, et Aldera Invest plaanib suunata kogu oma hotelli majandustegevuse transpordi läbi naabermaja kitsa kangialuse.
Linnaplaneerimise ameti juhataja Igor Volkov ei näe konkreetses ümberehitusega seoses linnavalitsuse seaduserikkumist. Küll aga vältis ta kasutamast sõna hotell.
"Tegemist on olemasoleva büroohoone rekonstrueerimisega, projektile lisatud katastriplaanil on sihtotstarbeks märgitud büroohoone," kinnitas ta ja lisas, et hoone projektil on kõik vajalikud kooskõlastused.
Volkovi hinnangul käsitles ehitusprojekt vaid sisemisi ümberehitusi, mille tõttu polnud detailplaneeringu koostamine vajalik. Tema väitel lubab ehitusseadus taotleda kohalikult omavalitusest kasutusluba olemasoleva hoone kasutusotstarbe muutmiseks. Kasutusluba omakorda võivat aga olla maa sihtotstarbe muutmise aluseks.
Riigi maa-ameti maareformibüroo nõunik Helle Übius kaldub aga toetama Tõnu Valdma seisukohta. "Ma saan aru küll, mida nad teha püüavad, kuid ma võin kinnitada, et see polnud seaduse algne eesmärk ja nii suured muudatused sellise tõlgendusega on lubamatud," lausus ta. Übiuse sõnul on hotellihoone maa käsitletav 100protsendilise ärimaana, mistõttu 50 protsendi ulatuses sotsiaalmaana registreeritud krundile poleks tohtinud hotelli ehitamiseks ehitusluba väljastada.
Hetkel kuum