Euroliidu uus programm hoogustab ettevõtete uuenduslikku arengut

Marika Popp 09. jaanuar 2006, 00:00

Konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi (KIP) näol on tegemist Euroopa Liidu uue algatusega, mille eesmärk on ühest küljest ergutada ELi kodanikke senisest aktiivsemalt tegelema ettevõtlusega, teisalt luua võimalusi nii uute kui ka tegutsevate ettevõtete uuendustegevuse hoogustumiseks.

Praegune seis selles vallas jätab paljuski soovida - vähem kui pooled eurooplastest eelistavad ettevõtjaks olemist palgatööle ning ei Euroopa Liidu majanduse ega ka selle ettevõtete kasvuprognoosid ole kuigi lootustandvad. Innovatsioon ehk uuenduslikkus seisnebki aga eelkõige ettevõtete suutlikkuses tuua turule uusi tooteid ja teenuseid ning muuta need kasumlikeks.

Konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi lähtekohaks on veendumus, et -Euroopa ettevõtted vajavad tuge ja julgustust eelkõige selleks, et uuendada tehnoloogiaid, tootedisaini, juhtimispraktikaid, turundusstrateegiad, logistikat ning ettevõtte kui terviku ülesehitust. KIP viiakse ellu aastatel 2007-2013 kogueelarvega ligi 4,2 miljardit eurot (65,7 miljardit krooni).

KIP ise jaguneb kolmeks alaprogrammiks.

Ettevõtluse ja innovatsiooni alaprogramm on kolmest suurima eelarvega, 2,6 miljardit eurot ehk 40,7 miljardit krooni, millest ligi viiendik on eraldatud keskkonnasäästlikkusega seotud uuendustegevuste toetamisele.

Ettevõtluse ja innovatsiooni alaprogrammi üks peamisi eesmärke on kapitalile juurdepääsu tagamine, et toetada asutamisel olevaid ja arenevaid väikeettevõtteid ning investeerida nende arendustegevusse.

Lisaks püüab KIPi esimene alaprogramm oma toetuste süsteemi kaudu luua soodsat keskkonda ettevõtetevaheliseks uuendustele suunatud koostööks, soovib aidata kaasa uuenduste juurutamisele ettevõtetes, propageerida elanikkonna seas laialdaselt ettevõtlikku meelelaadi ja teadvustada innovatsioonikultuuri olemust ning lükata käima ettevõtlust ja innovatsiooni (uuendustegevust) hõlbustavaid haldusreforme.

Alaprogrammi raames ei ole kahjuks suuremal osal asutamisel olevatest või juba tegutsevatest ettevõtetest otseselt endil võimalik toetust taotleda.

Küll aga on pankadel ning riskikapitali- ja garantiifondidel ning äriühingute organisatsioonidel võimalik saada rahalist täiendust, et selle abil pakkuda uuenduslikele väike-ettevõtetele rohkem ja senisest parematel tingimustel omakapitaliinvesteeringuid, laenugarantiisid ja teisi kapitalile juurdepääsu hõlbustavaid vahendeid.

Erilise tähelepanu all on siinjuures selliste ettevõtete rahaprobleemide leevendamine, kes arendavad uuenduslikke keskkonnatehnoloogiad.

Programmi keskmes tegutsevad euroinfo keskused ning innovatsioonisiirde keskused (mõlemad on esindatud ka Eestis), millest kujundatakse niinimetatud one-stop-shop-tüüpi keskused. Nendest keskustest on ettevõtjal võimalik saada kogu vajaminev info toetusprogrammide, koostöövõimaluste jm vajaliku kohta selleks, et muuta oma äritegevus uuenduslikumaks.

Lisaks leiavad toetamist ka initsiatiivid, mis suunatud näiteks klastrite arendamisele - kokkuvõttes palju sellist, millest sõltub Euroopa ettevõtete valmisolek ja oskused olla uuenduslikud ning jääda seejuures majanduslikult edukaks.

Ülejäänud kaks alaprogrammi, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning intelligentse energeetika alaprogrammid, keskenduvad peamiselt just nende kahe valdkonna edendamisele.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:41
Otsi:

Ava täpsem otsing