Põllumaale tasub algatada detailplaneering

Ain Freimuth 09. jaanuar 2006, 00:00

Selle asemel, et hoida maa lihtsalt söötis või müüa kellelegi maha, tasub hoopis algatada planeering, et saada elamumaa väärtusest suuremat tulu.

Paljud maaomanikud hoiavad oma maid lihtsalt niisama, lootes, et maa väärtus kasvab nagunii koos turuga.

Maadega tegelevad asjatundjad aga võrdlevad lihtsalt maa hoidmist ilma midagi tegemata raha sukasääres hoidmisega, kus hiired võivad selle igal suvalisel ajal ära närida või siis võtab hoopis tuli oma.

Väga paljud metsaga või muu haljastusega alad on nüüdseks jäänud Harjumaa teemaplaneeringuga rohealade alla ja nende maade kruntimine elamumaadeks on pea võimatu või piirdub seadusest lähtuvalt kümne protsendiga kogu alast. Sama võib öelda juba ka põllumaade kohta, sest kaootiliselt peale tulevate/algatatavate uute detailplaneeringute arvu ja mahtu piiratakse omavalitsuste poolt kehtestatud üld-, piirkonna- ja teemaplaneeringutega.

Näiteks Saku vallas harvasutuses olevat 9 ha põllumaaga kinnistut ei saa jagada kaheks tulevase hoonestusõigusega maaüksuseks, kuna minimaalne ehitusõigusega jagatud maaüksuse suuruseks on valla ehitusmääruse järgi 5 ha ehk 50 000 m².

Metsaalal on selleks suuruseks lausa 8 hektarit ehk 80 000 m2. Osa valdu on detailplaneeringu algatamise sidunud minimaalselt 15 ha suuruse alaga ja kui omaniku maa on väiksem ja piirinaabrid ei taha oma maid planeerida, on see suureks takistuseks planeeringute algatamisel.

Samuti nõutakse mitmetes omavalitsustes üha suuremat sotsiaalmaa osa planeerimist, mis võib ulatuda kuni 15 protsendini kogu maatulundusmaa suurusest. Lisaks väheneb niinimetatud müüdava maa hulk ka teede ja trasside alla jääva maa võrra.

Üha enam piiratakse omavalitsuste poolt üksikus kohas üksiku planeeringu algatamist ja soositakse küla keskuste ja algatatud või valmis planeeringute naaberaladele jäävate maade planeerimist. Samuti on üha raskem saada luba detailplaneeringute algatamiseks aladele, kus valdade kehtivad üldplaneeringud ei näe ette tiheasustusalade või ka hajaasustuses olevate elamurajoonide planeerimist.

Ilma planeeringuta maatüki müügi puhul on ka praeguses turusituatsioonis oht, et pika müügiperioodi jooksul ei õnnestu maad üldse müüa ja/või õnnestub see lõpuks hinnatasemelt, mis tundub ebaõiglaselt madal (paljude müüjate silmis).

Selle põhjuseks ei ole mitte ostjate puudus, vaid kõikvõimalikud piirangud tekitavad ostjates loomulikke hirme.

Ja see tendents süveneb edaspidi veelgi, kuna maa pideva hinnatõusu juures muutuvad ostjad iga päevaga ettevaatlikumaks, sest rahasummad, mida maaomanikud sunnivad ostjaid korraga välja käima, kasvavad pidevalt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:41
Otsi:

Ava täpsem otsing