Esmaspäev 23. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riigieelarve ülejääk oli esialgsetel andmetel 2,4 miljardit krooni

09. jaanuar 2006, 13:49

Möödunud aastal laekus riigieelarvesse 55,1 miljardit, väljamakseid tehti 52,7 miljardi ulatuses, eelarve ülejääk aasta lõpu seisuga 2,4 miljardit krooni.

Eelarveülejääk suunatakse olulises osas 2005. aastal tegemata jäänud ja 2006. aastasse üle kantud kulude katteks. Nimetatud kulude täpne maht selgub jaanuarikuu jooksul. Lõplikud andmed eelmise aasta riigieelarve tulude ja kulude kohta esitatakse riigi majandusaasta koondaruandes, teatas andmed edastanud Rahandusministeerium.

Rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et ülelaekunud tulud, millest on maha arvatud ülekantavate kulude katteks minevad vahendid, oleks otstarbekas suunata esimese pensionisamba reservide täiendamiseks. ?Möödunud aasta eelarvepoliitiliste otsuste tagajärjel paranes riikliku pensionikindlustuse ehk esimese pensionisamba rahastamine: pensionikindlustuse reservi eraldati muude maksutulude arvelt lisaeelarvega 113 miljonit krooni ja 2006. aasta eelarvega 100 miljonit. 2005. aasta lisaeelarvega suunati sinna ka kogu 2004. aasta ülelaekunud tulu. Tagamaks pensionikindlustuse pikaajalist jätkusuutlikkust oleks otstarbekas eelmisel aastal rakendatud praktikat jätkata,? põhjendas rahandusminister oma ettepanekut.

2005. aasta riigieelarve tulude kogumaht koos välistoetustega oli 55,2 miljardit krooni, sellest täideti 99,8 protsenti. Kulude maht oli 54,9 miljardit, millest tehti väljamakseid 96 protsendi ulatuses.

2004. aastal laekus riigieelarvesse 46,7 miljardit krooni ehk 96,3 protsenti aastaks kavandatud tuludest. Aastaga kasvas riigieelarve laekumine 18,2 protsenti.

Maksutulusid laekus aasta jooksul 45,9 miljardit krooni ehk 102,6 protsenti kavandatust, sellest detsembris 4,3 miljardit krooni. Eelarvesse oli maksutulusid planeeritud 44,7 miljardit, maksutulude ülelaekumine oli seega ligi 1,2 miljardit krooni. 2004. aastaga võrreldes laekus maksutulusid 6,6 miljardi krooni ehk 16,9 protsendi võrra enam.

Juriidilise isiku tulumaksu laekus 2,5 miljardit ehk 95,8 protsenti planeeritust, detsembris sellest 136,6 miljonit krooni. Võrreldes üle-eelmise aastaga vähenes laekumine 2005. aastal 0,9 protsendi võrra, mis oli peamiselt tingitud väiksemast tulumaksu deklareerimisest dividendidelt.

Füüsilise isiku tulumaksu laekus detsembris 476,6 miljonit krooni ning aastaga kokku 3,4 miljardit ehk 106,2 protsenti eelarvest. Võrreldes 2004. aastaga vähenes laekumine 15,1 protsenti, põhjuseks tulumaksumäära vähendamine 26 protsendilt 24 protsendini, maksuvaba tulu suurendamine 1700 kroonini kuus ning kohalike omavalitsuste eraldiste osatähtsuse suurenemine. Möödunud detsembris eraldati kohalikele omavalitsustele 584,2 miljonit krooni ehk 11,6 protsenti rohkem võrreldes 2004. aasta detsembri 523,5 miljoni krooniga. 2005. aastal eraldati kohalikele omavalitsustele kokku 14,5 protsenti ehk 802,9 miljonit krooni rohkem kui tunamullu.

Sotsiaalmaksu laekus eelmisel aastal 18,1 miljardit krooni ehk 100,7 protsenti eelarves kavandatust, sellest aasta viimasel kuul 1,8 miljardit. Võrreldes 2004. aastaga suurenes laekumine 15,2 protsendi võrra tulenevalt soodsatest arengutest tööjõuturul ja ettevõtete maksekuulekuse suurenemisest ning ümbrikupalkade osakaalu vähenemisest.

Käibemaksu laekus mullu 14,7 miljardit krooni ehk 106,8 protsenti kavandatust, detsembrikuine laekumine oli 1,3 miljardit krooni. Võrreldes 2004. aastaga on käibemaksu laekumine kasvanud 29,8 protsenti. Käibemaksu prognoositust suurem laekumine tulenes oodatust kiiremini kasvanud sisetarbimisest ning impordist aasta teisel poolel.

Aktsiise laekus 2005. aastal kokku 6,5 miljardit krooni ehk 99,7 protsenti planeeritust. Võrreldes 2004. aastaga suurenes laekumine 24,4 protsendi võrra. Aktsiiside laekumist suurendas eelkõige mitmete aktsiisimäärade tõus 2005. aastal ning ka aktsiisikaupade suurenenud tarbimine, samuti maksuhalduri tõhus töö salaturu arengu takistamisel.

Tubakaaktsiisi laekus möödunud aastal 1,2 miljardit krooni ehk 103 protsenti planeeritust, detsembris sellest 41,2 miljonit krooni. Tubakaaktsiisi hea laekumise taga oli ühelt poolt aktsiisimäära tõus 1. juulist, teiselt poolt aga suurenenud tarbimine, mis tulenes eelkõige turistide poolt Eestist välja viidava koguse suurenemisest.

Kütuseaktsiisi laekus 12 kuuga 3,3 miljardit krooni ehk 99,3 protsenti prognoositust, sellest 298,9 miljonit detsembris. Võrreldes üle-eelmise aastaga laekus kütuseaktsiisi 27,1 protsenti rohkem. Kütuseaktsiisi laekumist mõjutasid 1. jaanuarist tõusnud erimärgistatud kütuste aktsiisimäärad, mis vähendas erimärgistatud kütuste kasutamist sõiduautode mootorikütustena. Kümne kuu kokkuvõttes vähenes erimärgistatud kütuste vabasse ringlusesse lubatud kogus võrreldes 2004. aastaga sama perioodiga ligi 12 protsendi võrra. 1. maist kehtestati aktsiis mitmetele kütuseliikidele, kuid see laekumist oluliselt ei mõjutanud.

Alkoholiaktsiisi laekus 2005. aastal 1,9 miljardit krooni ehk 98,3 eelarvest, sellest 172,4 miljonit aasta viimasel kuul. Võrreldes 2004. aastaga suurenes laekumine 14,6 protsendi võrra. Möödunud aasta algusest tõusid enamike alkoholiliikide aktsiisimäärad, kuid sellest laekunud tulu osutus oodatust väiksemaks. Võimalike põhjustena võib välja tuua prognoositust väiksema alkoholi väljaveo turistide poolt ning tarbimisharjumuste muutuse.

Mittemaksulisi tulusid (v.a toetused) laekus detsembris 387,4 miljonit krooni, aastaga laekus mittemaksulisi tulusid 4,6 miljardit krooni ehk 105,3 protsenti riigieelarvest. 2004. aastal laekus 100,7 protsenti kavandatud mittemaksulistest tuludest.

Välistoetusi laekus 2005. aastal eelarvesse ligikaudu 3,7 miljardit krooni, mis moodustab 63,4 protsenti eelarvesse aastaks kavandatud välistoetustest. Eelmisel aastal oli vastav näitaja 58 protsenti. Euroopa Liidu struktuurifondide raames laekus detsembri lõpu seisuga riigieelarvesse 1,2 miljardit krooni, mis moodustab 74 protsenti aastaks arvestatud toetustest.

Ühtekuuluvusfondi arvelt täitus eelarve 2005. aastal 500 miljoni krooni, Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatissektsiooni arvelt üle miljardi krooni ning Schengeni toetuste raames ligi 400 miljoni krooni võrra. Toetuse saajatele maksti aasta jooksul välja 3,3 miljardit krooni.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing