Uudised
9. jaanuar 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kauba liikumist tõendavad dokumendid tekitavad probleeme

ELi-sisese käibe tõendamise kohta puuduvad üheselt mõistetavad juhtnöörid. Käibemaksuseaduses on kirjas, et kauba ühendusesisest käivet tõendatakse kauba võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist tõendavate dokumentidega. Selgelt on mõistetav, et arve on kauba võõrandamist tõendav dokument.

Maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja asetäitja Sirje Pulga sõnul vaatlevad nemad ühendusesisest käivet tõendavaid dokumente kogumis.

"Sarnaselt Eesti seadusandlusega ei ole teistes liikmesriikides seadusega sätestatud kauba ühendusesisest käivet tõendavaid dokumente, vaid tõendeid vaadeldakse kogumis."

Tema sõnul ei saa seadust dokumentide loeteluga täpsustada.

"Näiteks ei saa samade dokumentidega tõendada kauba ühendusesisest vedu juhtudel, kui kaup ise kohale viiakse või kui ostja tuleb kaubale järele," lausus Pulk.

Juhul kui klient viib kauba ise Eestist välja, siis saab seda tõendada üldjuhul kaubaveo dokumentidega ning transporditeenuse ostudokumendiga, kusjuures kaubaveo dokumendist peab olema aru saada, et kaup viidi teise liikmesriiki.

Juhul kui kauba ostja tuleb kaubale Eestisse järele, peab müüja veenduma, et kaup viiakse Eestist välja. Veendumiseks piisab ostja tõendist, kus on kirjas, millega ja millal kaup Eestist välja viiakse.

Klient võib saata ka kauba üleandmis-vastuvõtuakti, kus on märge, et kaup on vastu võetud teises liikmesriigis. Ostja poolt allkirjastatud arve üksinda ei tõesta, et kaup Eestist välja viiakse.

Enim levinud rahvusvahelise kaubaveodokument on CMR- saateleht, tõendamaks maksuhaldurile kauba ühendusesisest liikumist.

Peamiselt kasutatakse CMR-saatelehte kauba teise liikmesriiki toimetamist tõendava dokumendina, sest CMR-saatelehti koostavad kõik transpordifirmad. Kasutades saatelehte, tuleb see täita vastavalt CMR- konventsioonile.

"Kauba omanik ja vedaja peaksid olema huvitatud, et CMR-saateleht oleks nõuetekohaselt täidetud, vastasel juhul pole mõtet seda dokumenti vormistada," nentis Pulk.

CMR-saatelehel peavad olema näha transpordifirma andmed, ainult autojuhi allkirjast ja autonumbrist ei piisa. Samuti on oluline, et CMR-saateleht on kolmepoolselt allkirjastatud. Kauba saaja või transpordifirma peaks kauba saatjale saatma tagasi allkirjastatud CMR-saatelehed.

"Juhul kui müüja pole veendunud, et kaup Eestist välja viiakse, näiteks kauba müümisel kauplusest, siis kohaldab müüja 18protsendise või 5protsendise käibemaksumäära," sõnas Sirje Pulk.

CMR-saateleht on kõige laialdasemalt kasutatav rahvusvahelise kaubaveo dokument. Sellest tulenevalt on ta enim levinud dokument tõendamaks maksuhaldurile kauba ühendusesisest liikumist.

Paljud ettevõtjad teevad transpordifirmadega kokkulepped, et koos transpordiarvega saadetakse kolmepoolselt allkirjastatud CMR-saatelehed.

CMR-saatelehti võivad koostada nii saatja kui ka transpordifirma. Tavaliselt koostab CMR-saatelehe autojuht, kes võtab saatjafirmalt allkirja.

DFDS Transpordi müügidirektor Mihkel Vahe teatas, et nemad ei saada kauba saatjale kolmepoolselt allkirjastatud CMR-saatelehte tagasi.

"Üheksal juhul kümnest me klientidele CMR-saatelehti ei saada. Teeme seda tavaliselt juhul, kui on tekkinud vaidlused kauba vedamisel, näiteks kindlustusjuhtumite korral."

Samas, kui klient soovib, siis saadetakse koos arvega CMR-saateleht.

"Saadame ainult nendele klientidele, kes seda nõuavad," lausus Vahe.

Vahe sõnu kinnitab ka ASi Baltic Components logistikaosakonna juhataja Kristjan Aluoja. "Me peame tegema selleks eraldi kokkulepped."

Aluoja nentis, et nende peamine eesmärk pole CMR-saatelehtedega tõendada ühendu-sesisest kauba liikumist.

"Küsime transpordifirmadelt tavaliselt koos arvega ka CMR-saatelehti, et viia kokku transpordi ja kauba arve. Muidu on see keerukas protsess."

CMR-saatelehti on nad kasutanud muuhulgas ka tõestamaks klientidele, et kaup on läinud laost välja.

Autor: Urvika Palts