On aeg tõsiselt raha peale mõelda

Robert J. Shiller 10. jaanuar 2006, 00:00

Inimesed kogu maailmas on suure valearusaama ohvrid, mis ei luba neil end inflatsiooni ega deflatsiooni eest kaitsta. See on "rahaillusioon" - veendumus, et raha nominaalühik on parim väärtuse mõõdik, isegi kui selle tegelik väärtus kõigub.

Suutmatus end kaitsta on toonud hukatuslikke tagajärgi. Kui Saksamaad tabas 1923. aastal hiigelinflatsioon, pühkis see minema miljonite inimeste elu jooksul kogutud vara ja sotsiaaltoetuste reaalväärtuse ning kogunenud viha aitas kaasa natsismi tõusule.

Samamoodi suurendas võimas deflatsioon mitmes riigis 1930. aastate alguses võlgade reaalväärtust, tuues kaasa miljonid täitmata kohustused ja pankade kokkukukkumise. Deflatsioon suurendas palkade reaalväärtust, mis tõi koondamised ja töötuse tõusu. Suutmatus investeeringuid kaitsta tõi suure depressiooni.

IMFi uurimus (2003) käsitles Jaapani probleemide võimalikku esinemist kogu maailmas ning tõi välja 13 keskmise või kõrge deflatsiooniriskiga riiki, nende seas Hiina, Saksamaa, Singapur ja Poola. Ometi pole enamik inimesi hoolimata tõestust leidnud riskist isegi hoiatuse saanud riikides enda kaitsmiseks midagi ette võtnud.

Üldise apaatia taustal tarbijahindade muutuste suhtes on Chicago kaubabörsil kaupleva Euroopa inflatsioonifutuuride turu väike edu märkimisväärne. Septembrist alates on uus turg kaubelnud eurotsooni ühtlustatud tarbijahinnaindeksiga (HICP). Seda müües või ostes saavad ettevõtted ja inimesed kaitsta end valuutakursi muutustega kaasnevate kaotuste eest. Hiljuti oli sõlmitud 355 lepingut, mille mõtteline väärtus oli 355 miljonit eurot. See on paljulubav algus.

Rahaillusioon on seotud psühholoogide ideega raamimisest - inimeste otsused sõltuvad suuresti sellest, millises raamis, kontekstis ja assotsiatsioonide reas mingit asja esitletakse. Näiteks on suur vahe, kas asja nimi on "surmamaks" või "pärandimaks", kuigi need kaks on sisuliselt üks ja seesama. Rahaillusioon tuleneb sellest, et me oleme harjunud väljendama majanduslikke väärtusi peaaegu alati rahas.

Valitsused peaks tegema mõne lihtsa sammu, et majanduslikke näitajaid muul viisil esitleda ning aidata inimestel sellest illusioonist vabaneda. Neil tuleb vaid luua indekseeritud aruandeühik, mis asendaks rahaühikut majanduslike suuruste ja hindade väljendamisel. Seda avaldataks iga päev, inimesed saaksid seda kasutada, et väljendada reaalseid hindu. See aitaks inimeste mõtlemist teistmoodi raamida.

Indekseeritud aruandeühikud pole uus mõte. Teerajajas oli 1967. aastal T?iili valitsus oma Unidad de Fomentoga (UF). Seda eeskuju järgisid teised Ladina-Ameerika maad. Ja hoolimata indeksi keerulisest nimest tundub, et T?iili elanikud on olulisi lepinguid sõlmides õppinud mõtlema pigem UFi kui peesot silmas pidades.

Samamoodi võiksid valitsused ka maksusüsteemi ümber defineerida, kus selle aluseks oleks pigem aruandeühikud kui valuuta. Nii oleksid inimesed deklaratsioone täites sunnitud aruandeühikud ära õppima. Lisaväärtus oleks see, et maksusüsteem arvestaks automaatselt inflatsiooniga.

Panin oma raamatus "Uus fi-nantskord" (2003) ette, et neid ühikuid võiks kutsuda korvideks - tarbijahinnaindeks põhineb ju kaupade ja teenuste turukorvil. Kui lubame kellelegi maksta mingil kuupäeval kindla arvu korve, maksame tegelikult tavalises rahas tarbijahinnaindeksil põhineva hetkekursi alusel. Võib arvata, et kui inimesed harjuvad väljendama suurusi korvides, muutub ka tulevikutehingute turg.

Selliste ideede edu juures saab määravaks infotehnoloogia areng. Inflatsioonifutuurid koguvad populaarsust osalt just seetõttu, et nendega kaubeldakse hästitoimival elektroonilisel turul ja arvuti teeb ära kõik arvutused, mida on tarvis teha nende rahaks ümberarvutamisel. Mida varem see juhtub, seda kiiremini jätame me seljataha ühe olulise finantsilise ebastabiilsuse allika.

© Project Syndicate, 2005. www.project-syndicate.org

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing