Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eestist tuulegeneraatorite turuliider maailmas

Erki Freiberg 11. jaanuar 2006, 00:00

Ettevõtte andmetel peaks pärast laienemist Eestis 2007. aastal toodetama ligikaudu 1500 suurt üle 1 MW tootmisvõimsusega tuulegeneraatorit, mis ABB hinnangul moodustab ligikaudu 30% aastas suurtele tuulejõujaamadele paigaldatavatest generaatoritest.

ABB tuulegeneraatoreid kasutavad tuulejõujaamade ehitamisel maailma juhtivad tootjad - Taani kompaniid Vestas ja Siemens Wind Power ning hispaanlaste Gamesa.

ABB elektrimasinate tegevusvaldkonna juht Balti riikides Matti Pekkarinen ütles, et tehas tuuakse Soomest Eestisse seoses tööjõuprobleemidega.

"Soomes ei jätku meil piisavalt kompetentseid töötajaid. Teine asi on muidugi siinsed madalamad tööjõukulud," sõnas ta. Pekkarinen kinnitas, et Helsingi tehases kedagi ei vallandata, vaid vabanenud tööjõuga suurendatakse tööstusmootorite tootmist.

Kui Jüris asuvas ABB tehases on praegu tuulejõujaamade generaatorite põhikomponentide valmistamisega ametis ligi 240 töötajat, siis sügisest vajab ettevõtte generaatorite kokkupanemise käivitamiseks juurde 70 töölist. Ettevõte loodab uued töötajad leida Tallinnast ja Muugalt ning annab neile ka koolituse.

Tuulegeneraatorite komplekteerimise tehase avamisega suureneb ABB elektrimasinate tehase tootmispind praeguselt 9000 ruutmeetrilt 10 000 ruutmeetrile.

Ettevõte on tuulegeneraatorite komponente tootvasse elektrimasinate tehasesse Jüris investeerinud juba üle 20 miljoni euro. Uue tuulegeneraatorite komplekteerimise tehase ehitus läheb esialgsete arvutuste järgi maksma ligi 5 miljonit eurot.

2004. aastal oli ABB käive Eestis ligi 800 miljonit ja puhaskasum 18 miljonit krooni. Kuna tegemist on börsiettevõttega, siis ettevõtte 2005. aasta majandustulemused avaldatakse selle aasta veebruaris.

ABB Balti regiooni juhi Bo Hendrikssoni sõnul kulges aga eelmine aasta ettevõttele Eestis edukalt ja seetõttu on oodata 2005. aasta majandustulemustes käibe- ja kasuminumbri suurenemist.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni esimees Jaan Tepp ütles, et ABB kolib tehase üle Eestisse majanduslikel kaalutlustel.

"Nad ei koli generaatorite komplekteerimist siia seetõttu, et Eesti riik neile hirmsasti meeldib või et Eesti on tuuline maa, kus on hea tuuleenergeetikat viljeleda, vaid selleks, et vähendada kulutusi," sõnas Tepp.

Veel ütles Tepp, et kuna generaatoreid toodetakse ABB kontserni haruettevõttes, siis sõltub ettevõtmise tulevik suures osas kogu kontserni käekäigust.

Eesti suurima tuulepargi operaatorfirma OÜ Pakri Tuulepark juhataja Martin Kruusi hinnangul ei pruugi ABB generaatorite ehitus Eestis tähendada, et tuuleenergia arendajatel on Eestis majanduslikult kasulikum paigaldada ABB generaatoritega tuulikuid.

"Reeglina ostetakse tuulikud võtmed kätte meetodil ja seega otsustab iga tarnija ise, kelle toodangut ta müüb. Tarnijad otsustavad ka, kas hoolduse aspektist lähtudes on kasulikum eelistada kohapealse tootja generaatoreid või mitte," lausus ta.

Kruusi sõnul liigub tuulikute tootmine väiksemate tootmiskuludega riikidesse ja seetõttu ei pruugi ABB generaatoritehase asukoht aastate pärast olla mitte enam Eesti, vaid näiteks Venemaa.

Rootsi-?veitsi tööstuskontserni ABB põhitegevus on energeetika- ja automaatikaseadmete tootmine. ABB kontsernile kuulub umbes kolmandik kogu maailma suurte tuulegeneraatorite turust. Tuulegeneraatorid on maailmas tõusmas üheks kiiremini kasvavaks energiaallikaks ning sealjuures toetab enamik riike selle energia kasutuselevõttu, kirjutas ABB aasta lõpus investoritele.

Tänaseks on ABB ületanud raskused, mistõttu oldi 2002. aastal pankroti äärel. Pinnale tõusta aitasid ka säästuprogramm ja Rootsi riigi käsi.

Sajandivahetuse paiku tabasid firmat ABB mitmed skandaalid. 2002. aasta veebruaris tekitas skandaali nii Rootsis kui ka ?veitsis ABB eksjuhtidele Percy Barnevikile ja Göran Lindahlile makstud hiigelpensionid. Pensionipaketi suurus oli 179 miljonit USA dollarit. Ehkki Barnevik ja Lindahl maksid osa summast tagasi, algatati nende vastu siiski rida kohtuasju. Zürichi prokurör teatas aga lõpuks, et uurimine ei tuvastanud mingeid rikkumisi.

Kontserni ähvardas pankrotti viia ka asbestiprobleem. 2002. aasta sügisel oli ABB tütarfirma Combustion Engineering vastu USAs esitatud 111 000 kahjunõuet võimalike tervisekahjude hüvitamiseks, mille on tinginud kokkupuude asbestiga. Analüütikute hinnangul läks asbestiprobleem ABB-le maksma 2,5-5 miljardit USA dollarit.

Kaalukas osalus ABBs on Rootsi investeerimisfirmal Investor, mis kuulub Euroopas mõjukale Wallenbergide äridünastiale.

Eestis on ABB eri nimede all tegutsenud 1991. aastast.

Viimastel aastatel kordades kallinenud ning kaugemas või lähemas tulevikus ammenduv fossiilne kütus on uue lainena pannud ettevõtteid-valitsusi mõtlema taastuvenergia tootmise peale. Kõige enam on tuule tiibadesse saanud tuuleenergia tootjad, kuid samas on suuri kasvuvõimalusi haistnud paljud ning muutnud konkurentsi turul tihedamaks.

Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni andmeil on püstitatud tuulegeneraatorite tootmisvõimsus kasvanud viimase viie aastaga keskmiselt 28 protsenti aastas, samas tuulegeneraatoreid on sama ajavahemiku jooksul installeeritud juurde keskmiselt 16protsendilise kasvutempoga.

2004. aastal installeeriti maailmas tuulegeneraatoreid võimsusega kokku üle 8000 MW. Rahaliselt väljendatuna umbes 8 miljardi euro (125 miljardi krooni) eest.

Kokku annab sektor leiba maailmas 90 000-100 000 inimesele.

Kui seni tegutsesid kiiresti kasvaval turul üksikud Euroopa tegijad - hiljuti endaga Neg Miconi liitnud Vestas Wind turuosaga 34 protsenti ja Gamesa 18 protsendiga -, siis üha enam trügib turule uusi firmasid.

Korralikult on turuosa krabanud USA konglomeraat General Electric (GE), mis ostis kolm aastat tagasi pankrotti läinud energiagigandilt Enron tuulegeneraatoreid tootva üksuse.

Kolme aastaga on firma GE Wind käive kasvanud 0,5 miljardilt 2 miljardile dollarile.

2004. aasta lõpuks oli kogu maailmas installeeritud 47 912 MW võimsuse eest tuulegeneraatoreid. Need andsid küll alla protsendi maailma energiavajadusest, kuid kasv jätkub kiirelt. 2020. aastaks peaks Maailma Tuuleenergia Nõukogu andmeil ulatuma tuuleturbiinide müügimaht 80 miljardi euroni aastas ja samaks ajaks peaks tuuleenergia katma 12 protsenti maailma energiavajadusest.

Kõige eesrindlikum tuuleenergia tootja on seni olnud Vestas Windi sünnimaa Taani, kus tuulepargid annavad juba hinnanguliselt viiendiku kogu kasutatavast elektrienergiast. Teiste pioneeridena võib välja tuua Hispaania ja Saksamaa.

Euroopas on installeeritud 72 protsenti kõigist maailmas püsti pandud generaatoritest, kuid USA on hakanud viimasel ajal kiiresti kasvama.

General Electricul on turuanalüüsifirma BTM partneri Per Krogsgaardi hinnangul head võimalused USAs turuosa võita, sest Euroopa firmadel on tugeva euro tõttu Ühendriikides raske konkureerida, kirjutas poolteise kuu eest BusinessWeek.

USAs installeeriti möödunud aastal hinnanguliselt 2500 MW eest tuulegeneraatoreid ja üle 60 protsendi nendest olid GE omad. Ameerika Tuuleenergia Assotsiatsiooni andmeil võis möödunud aasta lõpus olla USAs üles pandud juba 9200 MW eest generaatoreid, mis peaks rahuldama laias laastus 2,5 miljoni majapidamise energiavajaduse.

Keskmise tuulegeneraatori võimsus jääb 2 MW kanti ja see peaks rahuldama üle tuhande inimese elektrivajaduse.

USAs on hakanud turu arengut toetama maksusoodustused. Valitsus krediteerib tuuleenergia tootjad esimese kümne tegevusaasta jooksul 1,9 USA sendiga (25 senti) toodetud kWh kohta. Assotsiatsiooni andmeil moodustab see umbes kolmandiku tuulegeneraatorite paigaldamismaksumusest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:41
Otsi:

Ava täpsem otsing