Estonian Airi hoiavad õhus soodsad tuuled

ÄP 11. jaanuar 2006, 00:00

Eelmisel nädalal kirjutas Äripäev, et odavlennufirma easyJet võtab turuosa meie rahvuslikult lennuliinilt. Kui uustulnuka turuosa suurenes Tallinna lennujaamas aastaga ligi 10 protsenti, siis Estonian Airi turuosa vähenes samavõrra. Kas Estonian Air peab värisema?

Äripäeva meelest on Estonian Airil kõvast konkurentsist hoolimata kindel maa jalge all, sest teda toetab üldine reisipalavik ja kogu majanduse kasv.

Tallinna Lennujaama reisijate arv kerkis 2005. aastal eelneva aastaga võrreldes ligi miljonilt 1,4 miljonile ehk Eesti rahvaarvu tasemele, mis teeb aastaseks kasvuks tervelt 40%. Seega - nagu märkis Äripäevale ka Tallinna lennujaama turundusjuht Eduard Tüür - otsest klientide ülelöömist pole, iga uus firma toob uusi reisijaid.

Kuigi Euroopa suuruselt teine lennufirma easyJet sai Tallinnast väljuvatel Londoni ja Berliini liinidel kiiresti suurima pirukalõigu, on ka Estonian Air suutnud mõlemal liinil oma reisijate arvu aastaga paari-kolme tuhande võrra kasvatada. Mullu esimese üheksa kuuga teenindas Estonian Air kõigil lendudel kokku 35% rohkem reisijaid kui 2004. aasta samal ajal. See tähendab, et easyJet noppis kliente pigem otse Londoni tänavatelt kui üheltki konkurendilt. Ja võitsid kõik - easyJeti tulekuga suurenesid isegi brittide kinnisvarainvesteeringud, kui uskuda Briti kinnisvarafirma Property in Estonia juhti David Laity?t.

Turism üldiselt kasvab, ükskõik millist statistikat vaadata. Näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi 2005. aasta esimese poolaasta ülevaate andmetel suurenes turismiteenuste eksport mullu jaanuarist juunini 7% ja ainuüksi Eesti reisifirmad lähetasid välisreisile aastatagusega kõrvutades 16% rohkem inimesi.

Kõik lennufirmad võidavad ka Tallinna lennujaama arengust, mis alandas uute tulijate meelitamiseks makse ja on lubanud investeerida lähema kolme aasta jooksul 860 miljonit krooni, pannes kõige rohkem raha reisiterminali laiendamise alla.

Ka Estonian Airi majandustulemused on head - 2005. aasta üheksa kuuga teenis ettevõte 55 miljonit krooni kasumit (viimast aastaaruannet pole veel avaldatud), kolm korda rohkem kui mullu kokku. Ülaltoodu taustal võib öelda, et Eesti valitsuse novembrikuine otsus oma osalust mitte SASile müüa pakkuda oli õige.

Samas võib ka Estonian Airi taevas sadama hakata. Esiteks on konkurents tihe. Teiseks sõltub Eesti rahvusvärvides lennuliin 49% aktsiate omaniku SASi strateegiast. Seni on SAS avalikkuse ees Estonian Airile tunnustust avaldanud, näiteks mullu novembris kinnitas SASi juhtkond pressile, et Estonian Air on üks koht, kus SAS kavatseb kasvada. Seevastu Tartu Lennukolled?i õppejõud Allan Nõmmik maalis mullu Äripäevas musta stsenaariumi, mille kohaselt ka airBalticus suurosalust omav SAS on asunud eelistama Tallinnale Riiat (ÄP, 28.10.2005).

Kolmandaks suureks riskiteguriks on igale lennufirmale nafta hind: viimane on peamine põhjus, miks USA lennufirmad üksteise järel pankrotti lähevad. Nii SAS kui ka Estonian Air on aga suutnud seda suuresti kompenseerida kulude kokkuhoiu (loe: lennukil enam kõhtu täis ei saa) ja reisijate arvu kasvuga, samuti piletihindade tõusuga.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 15:41
    Otsi:

    Ava täpsem otsing