Kardina kinnitamiseks võib leida väga eripalgelisi lahendusi

Liivi Kardinate juhataja Liivi Leppiku sõnul mõeldakse välja järjest uusi ning igale maitsele sobivaid kardinapuude variante. "Näiteks on olemas varjatud alumiiniumsiine, millele saab takjapaela abil kinnitada kardinaid," selgitab Leppik. "Neid siine saab kinnitada nii seintele kui ka lakke."

Teise näitena toob Leppik välja torupuud, mis võivad olla eri värvi puidust ja millele saab kangaid kinnitada rõngaste, ööside ja konksude abil. Ka materjale on tema sõnul väga suur valik. "Kardinapuid valmistatakse erinevatest metallidest, neid tehakse messingu-, pronksi-, hõbeda- ja muud värvi ning ka erineva jämedusega," kinnitab Leppik. "Otstesse saab lisada efektseid otsanuppe, nt metallist, värvilisest klaasist, kristallidest - valik on lõputu."

Huvitavaks lahenduseks on Leppiku sõnul ka trossid, millel kardinad liiguvad rõngaste või konksude abil.

"Samuti võib kasutada paneelkardina süsteemi, kus kangad liiguvad paneelidena nagu lükandkapiuksed," soovitab Leppik. "Kindlasti on neid võimalusi veelgi."

Häid ideid on Leppik ammutanud ka iga aasta jaanuaris Frankfurdis toimuvalt maailma suurimalt tekstiilimessilt Heimtextile. "Näiteks eelmisel aastal oli seal näha põnevaid kardinanuppusid, millel tuli sees - need olid nagu lambikesed kardinapuu otstes," jutustab Leppik. "Ja samuti puud, mida sai lihtsalt magnetiga aknale panna."

Hela Kardinate juht Margit Pensa leiab, et üheks huvitavamaks viisiks kardinate kinnitamisel on kardinapaelad, millest lihtsalt puu läbi torgatakse. "Puud näha ei jää ning kardin jääb eest kergelt laineline," selgitab Pensa.

"Teine omapärasem võimalus on kasutada kaht peenikest lähestikku asuvat toru, mille vahel jooksevad rullikute peal aasad, kuhu kinnitatakse kardin."

Kõige enam kasutatakse Pensa arvates öösidega kardinaid, aga ka torupuid. "Kui aga rääkida põnevamatest viisidest, siis olen näinud näiteks varianti, kus kardinad ei liigu mitte ülevalt alla, vaid hoopiski alt üles," räägib Pensa.

"Tegemist oli Rooma voltkardinatega, kus külje peal olid siinid ja mehhanism töötas altpoolt."

Ta lisab, et tavaliselt kasutatakse rohkem peenemaid puid, aga üldiselt tingib ruum selle, missugust kardinapuud sinna on vaja - kas siis elegantset klassikat või sobib ka midagi lihtsamat.

Kaupluse Kangas ja Nööp kardinadisainer Jane Solmani sõnul jõuavad kardinapuude ja nende kinnitamise trendid Euroopast kõik üsna kiiresti siia, seega ei erine lahendused mujal maailmas oluliselt sellest, mis võimalused on Eestis. "Dekoratiivsuse eesmärgil on võimalik näiteks ajada traadi otsa pärle, põimida traat ümber puu ja torgata kangas siis sealt läbi," pakub Solman ühte tavapärasest erinevat varianti. "Kui aga rääkida sellest, mida kõige enam kasutatakse, siis kindlasti nimetaksin esmajärjekorras siine, nende kõikvõimalikke variante ning metallist torupuid."

Ta lisab, et trendid muutuvad pidevalt. "5-10 aastat tagasi kasutati peamiselt plastik-latte, mis paigaldati lakke," ütleb Solman. "Nüüd on neid väga vähe ja kinnitamine muutub üha mugavamaks ja lihtsamaks."

Kardinate kinnitamisel võib Solmani sõnul kasutada erineva disainiga konkse. "Neid on näiteks nahast ja igasuguse kujuga," selgitab Solman.

Hela Kardinate juht Margit Pensa kinnitab, et kardinapuude hinnaklass on väga erinev. "Kõige odavamate, 1,60 meetri laiuste metallpuude hinnad algavad umbes 300st kroonist," teab ta. "Erilisemate otstega puud maksavad juba 400 krooni ringis, aga on muidugi ka kallimaid eksklusiivseid variante."

Kaupluse Kangas ja Nööp kardinadisainer Jane Solman sõnab, et kõige lihtsamate valgete puude hinnad võivad alata 80 kr/m. "Aga dekoratiivse väljanägemisega, hästi vastupidavad siinid võivad maksta ka kuni 600 kr/m," kinnitab ta.

"Torupuude hinnad algavad aga keskmiselt 500st kroonist," lisab Solman.