Suurema ehitise rajamiseks tuleb taotleda omavalitsuse nõusolek

Kuldar Kollom 11. jaanuar 2006, 00:00

Ehitustegevuse aluseks on nõuetele vastav projekt ja kohaliku omavalitsuse nõusolek. Viimaseks võib olla ehitusluba, kirjalik nõusolek või alla 20m² väikeehitise puhul kooskõlastus.

Ehitise püstitamise kavatsusega tuleks pöörduda valla- või linnavalitsuse poole. Kohalik omavalitsus kaalutleb eelpool nimetatud taotluse ja ehitusprojekti alusel ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise üle. Alles loa saamise järel võib asuda ehitama. Pärast ehitusloal põhineva ehitustegevuse lõppemist on omanikul kohustus taotleda kohaliku omavalitsuse käest kasutusluba. Kasutusluba väljastatakse pärast dokumentatsiooni kontrollimist.

Kui ehitise püstitamisel jääb mõni vajalikest lubadest taotlemata või üritatakse tööd teostada n-ö kiirelt ja märkamatult, siis on tegu seaduse silmis omavolilise ehitustegevusega. Selle eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 ja juriidilist isikut kuni 500 000 trahviühiku ulatuses.

Valla- või linnavalitsus võib teha ka ettekirjutuse ehitise lammutamiseks.

"Enamik omavolitsejaid on eraisikud, kes ehitavad oma tarbeks üksikelamut ning teevad seda väidetavalt teadmatusest," kinnitab Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakonna juhataja Tõnis Kurrik.

Samas osutab ta sellele, et seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. "Juriidiliste isikutega on probleeme vähem. Reeglina tuntud ja tunnustatud ehitus- ja arendusfirmad omavolilise ehitamisega oma nime ei määri," sõnab ta.

Probleemid ebaseaduslike ehitistega tekivad omanikel ennekõike ostu-müügi tehingutel. Kuna loata püstitatud hoonet või laiendust formaalselt ei eksisteeri, siis pole seda võimalik ka müüa või osta. Seega tehtud investeeringud võivad osutuda kasutuks.

Linnaruumi sobivaid hooneid saab üldjuhul seadustada kohaliku omavalitsuse nõusolekul. Tööprojekti olemasolu korral võib taotleda ehitus- või kasutusluba tagantjärele, mis muidugi pole just kõige korrektsem tegutsemisviis. Kui aga projekt eksisteerib vaid teostaja peas, siis on vajalik koostada mõõdistusprojekt, mis kajastab võimalikult adekvaatselt valminud ehitist või selle osa. Mõõdistusprojekti koostamine on vajalik ka selliste rajatiste puhul, mille kohta andmed ehitisregistris puuduvad.

Alati pole aga võimalik oma tegevust seadustada ja püstitatud juurdeehitis või abihoone tuleb lammutada. Ehitise täielik lammutamine on äärmuslik ettevõtmine ning sel juhul peab kogu ehitis olema inimestele või keskkonnale ohtlik või täielikus vastuolus avaliku huviga.

"Ohutusest tulenevalt on tõepoolest lammutatud mitmeid objekte alates lihakombinaadist, Koidula 21 asunud jäähallist ja lõpetades mitmete väiksemate hoonetega," sõnab Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakonna juhataja Tõnis Kurrik. "Ehitustööde peatamist tuleb aga ette üsnagi tihti, kuid enamasti lõpevad nad mõne väiksema muudatusega: näiteks aknaava kinnimüürimise, katuseharja langetamise või kinniehitatud lod?ade taasavamisega."

Ka hiljem tagantjärele täidetavate paberite maht ja kulutatud aeg võivad normaalsest protsessist mitu korda suuremaks osutuda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:41
Otsi:

Ava täpsem otsing