Läänemere gaasitoruga saaks Vene ohtliku trumbi

Julia Timo?enko 12. jaanuar 2006, 00:00

Kiievisse oli kuulda, kuidas Euroopa pärast Venemaa ja Ukraina gaasitüli väidetavat lõppu kergendatult ohkas. Kuid sõlmitud kokkulepe tekitab rohkem küsimusi, kui lahendab. Ukraina energiavajaduse sidumine kahtlase ettevõttega, millel on sidemed rahvusvaheliste kurjategijatega, külvas seemne uueks, ehk veelgi ohtlikumaks kriisiks. Seepärast lähen ma selle kokkuleppe vastu kohtusse. Las avalik protsess paljastab, kes sellest kokkuleppest tegelikult kasu saab.

Ukraina ja Venemaa riikliku gaasimonopoli Gazprom vahel sõlmitud kokkulepe on vastuvõetamatu, sest Ukraina energiatulevik on antud kriminaalse parasiidi RosUkrEnergo kätte. RosUkrEnergo, mis loodi Ukraina endise presidendi Leonid Kut?ma võimuloleku viimastel kuudel, suutis imepärasel kombel haarata kontrolli kogu Kesk-Aasiast tuleva Ukraina gaasiimpordi üle. Äsjasõlmitud kokkuleppega see kontroll säilib.

Inimesena, kes töötas enne poliitikasse minekut gaasitööstuses, tean, et gaasiga kauplemine on endistes Nõukogude Liidu riikides üdini korrumpeerunud. Minu peaministriks oleku ajal otsustas valitsus alustada RosUkrEnergo uurimist - et teada saada, kes on selle pärisomanikud, kuidas ettevõte saavutas monopoli Kesk-Aasia gaasiimpordi üle ja kuhu läheb selle kasum.

Nüüd, kui mind enam valitsuses pole, on juurdlus peatatud. Ometi pole Ukraina energiavajadus ega Euroopa energiavarud kunagi kindlad senikaua, kuni gaasitransiit on salatsevate, tundmatute omanikega ettevõtete käes.

Kuid Ukraina ja Venemaa vahelise gaasitüli tõstatatud küsimused lähevad energiajulgeolekust kaugemale ja toovad taas päevakorda Ukraina koha Euroopas ja maailmas. See näitab, et Ukraina peab võtma Euroopa asjades kõrgema profiili ja otsustama, kuhu ja millisesse Euroopasse ta sobib, milline tasakaal tuleb saavutada Venemaa ja ELi vahel ning kuidas leida enesekindlust, et maailmas tähtsamat rolli mängida.

Venemaa ja Nõukogude impeeriumi osana veedetud sajandid on kujundanud ukrainlaste arusaamu oma riigist ja selle huvidest. Üks tagajärg on, et ukrainlased ei julge pahatihti Ukraina iseseisvaid huve otsesõnu väljendada - seda näitab leppimine kokkuleppega, mis jätab riigi energiatuleviku ebakindlaks.

Nagu iga riigi puhul, määravad ka Ukraina suhted maailmaga ära neli omavahel seotud faktorit: ajalugu, patriotism, rahvuslikud huvid ja asukoht. Muidugi tunnevad ukrainlased ennast normaalse, iseseisva riigi kodanikena ja tahavad, et neid ka sellena koheldaks. Kuid see ei tähenda veel, et me soovime oma ajaloo ja ajaloolised sidemed matta maha. Me oleme normaalne riik, kellel on olnud ebanormaalne ajalugu.

Ukraina huvid võib leida tuttavas majanduslikus, poliitilises ja strateegilises kolmnurgas: globaalne vabakaubandus ja avatud turud, jõukad ja demokraatlikud naabrid. Konfliktirindeks olemine siia ei kuulu, veel vähem soovib Ukraina olla sõjatandriks Venemaa ja Lääne vahel. Meie eesmärk on seega demokraatlik Ukraina, mis asub jõukate ja üksteist mõistvate naabrite vahel nii idas kui ka läänes. Muidugi valitseb nn post-sovetlikus ruumis suur risk türannia, rahutuste ja sõdade tekkeks ning see paneb Ukraina innukalt otsima võimalusi, et oma haavatavust vähendada. Ukraina entusiasm ELiga liitumise suhtes rajaneb veendumusel, et Euroopa julgeolek on jagamatu.

Loomulikult saame aru, et isegi Euroopa integratsiooni kõige tulisematel toetajatel pole soovi aidata Ukrainat kiiremas korras ELi liikmeks saada. Kuid ELi gaasirisk näitab, et meie saatused on seotud. Euroopa peab aitama Ukrainal oma ajaloolised sidemed Venemaaga uuesti lahti mõtestada, ja seejuures ei tohi ELi käitumine kuidagi Ukraina ega ühegi teise Nõukogude Liidu lagunemisel tekkinud maa riiklikku iseseisvust õõnestada.

Ses osas tuleb pidada ohtlikuks plaani rajada Läänemere põhja gaasitoru, mis varustaks Saksamaad Venemaa gaasiga otse, minnes mööda Ukrainast, Poolast, Balti riikidest ja muust Kesk-Euroopast. See võib anda Gazpromile võimaluse kärpida osa klientide gaasivarusid, ilma et see kahjustaks kuidagi tema lemmikturge läänes. See on uute ähvarduste alus mitte ainult Ukrainale, vaid ka uutele ELi liikmetele - Poolale, T?ehhile, Ungarile, Slovakkiale, Sloveeniale ja Baltimaadele.

Ukraina eesmärk on julgeolek ja stabiilsus, meie senised näitajad on olnud head. Meie enam kui 10 a tagune otsus loobuda Ukrainast kui tuumariigist on kõige selgem märk meie heanaaberlikest kavatsustest.

Tänast gaasikriisi ei tohi ka liialt üles puhuda. Objektiivselt vaadates seisab Ukraina täna riigina kindlamalt jalgel kui kunagi varem ajaloos. Aga ukrainlased ei tunne ennast nii kindlalt. Ebakindluse ja keerukate olukordadega aitab toime tulla see, kui mõelda selgelt ja tegutseda otsustavalt ning mitte sõlmida kokkuleppeid, mis panevad Ukraina energiatuleviku sõltuvusse kahtlastest ettevõtetest. Ainult siis, kui Ukraina selgelt oma huve väljendab ja nende eest seisab, aitab gaasivarude ümber lahvatanud vaidlus Ukrainal Euroopas oma koht sisse võtta.

P Project Syndicate

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:42
Otsi:

Ava täpsem otsing