Metsaseaduse eelnõu kehtestab lageraie eest tagatismaksu

Harry Tuul 12. jaanuar 2006, 00:00

Eelnõuga soovib keskkonnaministeerium kehtestada tagatisraha omanikele, kes kavatsevad teha lageraiet üle kahe hektari suurustel okaspuulankidel. Tagatisraha määr võib olenevalt kasvukohatüübist ja muudest parameetritest olla 3000-20 000 krooni hektari kohta.

Keskkonnaminister Villu Reiljani sõnul tahetakse seaduseelnõuga piirata lageraiet viljakatel kasvukohatüüpidel. "Okaspuude raie on liiga suur," ütles Reiljan. "Selle asemel on väheväärtuslikud pajuvõsad."

"Kindlasti tekitab seadus väga palju uusi olukordi," ütles Stora Enso Metsa metsandusjuht Indrek Tust.

Eesti Metsatööstuse Liidu (EMTL) tegevdirektori Andres Talijärve sõnul on metsaseaduse eelnõu soodsat ettevõtluskliimat pidurdav. Tema hinnangul on seaduse muudatuseks toodavad põhjused vananenud, kuna ebaseaduslik raie on vähenenud.

"Metsaomanikele toob see kaasa täiendavaid piiranguid metsa majandamisel ja täiendavat finantskoormist," ütles Erametsaliidu (EML) juhatuse esimees Jaanus Aun. Talijärve hinnangul on lisakulud sadu miljoneid kroone, millele lisandub saamata tulu ja tegemata töö. "Oleme suutnud halvima ära hoida," ütles Talijärv. Ta selgitas, et algselt oli ministeeriumil kavas kehtestada tagatismaks kõigile metsatüüpidele.

Talijärve sõnul on raie maht juba sel aastal läbi aegade väikseim ja seda põhjusel, et omanikud ei saa pabereid korda. Nimelt saavad metsaomanikud raietöid teha ainult siis, kui neil on kinnitatud metsakorralduskava. "Riik tahab planeerida, kuid ei suuda," ütles Talijärv. "Haldussuutlikust ei ole Eesti riigis olemas." Talijärve sõnul pole 80 protsendil metsaomanikest kinnitatud metsakorralduskava.

Nii ongi EMTL ja EML soovinud seaduseelnõust metsakorralduskava välja jätta. Talijärve sõnul on kava keeruline ja kohmakas ning peletab omanikud metsamajandamisest eemale. Reiljani hinnangul on metsamajandamiskava aga vajalik. "Ka vilets plaan on parem kui ilma kavata," ütles Reiljan.

Reiljani sõnul on seadus kompromiss ja võib kellegi rahutuks teha. Tema sõnul on seni põhiprobleemiks olnud eraomandi idealiseerimine, kuid omanikud pole seda õigustanud. "Peame ajama jätkusuutlikku ja vastutustundlikku joont," ütles Reiljan. "Metsa ei kasvatata selleks, et metsatööstust rõõmustada."

Auna sõnul on eelnõus ka punkt, mille järgi peab metsaomanik maksma saadavatelt toetustelt tulumaksu. See rikub võrdse kohtlemise printsiipi, sest teiste toetuste saajad tulumaksu maksma ei pea.

Auna hinnangul annab eelnõu liiga laiad volitused täitevvõimule. Keskkonnaminister võib suurendada kaitsemetsade pindala ja piirata raiet kevadsuvel ka erametsades. "Seadus annab väga hägusad piirid," ütles Aun. Tema sõnul võiks lindude pesitsemise ajal raie piiramist reguleerida selgituste ja nõustamise abil.

Keskkonnaministeerium, metsaomanikud ja töösturid on pidanud läbirääkimisi alates 2003. aastast.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:42
Otsi:

Ava täpsem otsing