Ministeeriumidel jäi eelmisel aastal kasutamata 8,6 miljardit krooni

Kuigi ministeeriumid ja nende allasutused kauplevad riigieelarvest konkreetsed summad välja ja on iga aasta nördinud, et ei saa nii palju raha, kui küsitud, jäi näiteks mullu ligi 15% rahast siiski kasutamata. Aasta viimastel tööpäevadel kulutasid ministeeriumid kohati kuni kaks korda tavatööpäevadest rohkem. Põhjendustest levinuim oli aasta (ja kuu) lõppemine.

Rahandusministeeriumi asekantsler Kalle Kukk ütles, et tegemist on iga-aastase teemaga. "Paljud ministeeriumid jätavadki suuremad kulutused aasta lõppu ning alustavad aastat ettevaatlikult," ütles Kukk ning lisas, et näiteks PRIA maksis aasta lõpus toetuseid välja.

Eelmine rahandusminister, Res Publica esimees Taavi Veskimägi ütles, et see (aasta lõpus kulutamise - toim.) trend kordub aastast aastasse. "Rahavoogude mõttes on see selgelt probleem - raha pannakse kinni kulude alla, mida konkreetsel aastal ei tehtagi ja mida võiks sama hästi teha järgmise aasta eelarve alusel," ütles Veskimägi. "Näen vaid ühte kohta, kus selline loogika on vajalik - see on välisabi kaasfinantseerimiseks mõeldud raha - kuna välisabi kasutuselevõtt kasvab eelarve kasvust kiiremini, tuleb seda raha hakata kõrvale panema juba varem."

Soovitasite valitsemiskulusid 4% võrra koomale tõmmata, hetkel tundub, et see on ju täiesti võimalik?

"Ühekordne 4protsendiline eelarvelõige tundub nende numbrite taustal vägagi realistlik ning oleks olnud kindlasti tehtav," vastas Veskimägi. "Kahjuks hinnatakse aga eelarveläbirääkimistel ministreid just selle järgi, kes suudab oma valitsemisalale rohkem raha välja lüüa."

Kas valitsemiskulusid saaks kokku tõmmata?

"Kui väga tahta, saab alati. Küsimus on selles, kas siis jääb midagi tegemata," vastas Kukk. "Kiire majanduskasvu tingimustes on riigieelarve täitmine kasvanud küll."

Kuigi eelmise aasta riigieelarve maht ulatus 53 miljardi kroonini (koos lisaeelarvega 54,9 miljardini), oli riigikassa andmebaasi järgi ainuüksi ministeeriumidel koos allasutustega kokku kasutamiseks 59,83 miljardit krooni. Eelarvest oluliselt suurem summa tuleb rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja asetäitja Marge Kaljase sõnul sellest, et andmebaas sisaldab kogu kasutada olevat raha - ka eelmise aasta eelarve ülejääki, välisabi, valitsuse reservfondist ja hasartmängumaksu fondist jagatavaid summasid ja palju muud, mis tähendab, et riigil on tegelikult raha rohkem, kui riigieelarves kirjas.