Priit Leito edeneb hea kohanemisvõimega

Marko Liibak 12. jaanuar 2006, 00:00

Olete Ekspress Grupi juhataja alates eelmise aasta 21. novembrist ning arvatavalt on Teil praegu päris kiired ajad?

Jah, kuna grupp on ka päris kõvasti kasvanud. Just ühel päeval lugesin üle - grupis on nüüdseks 25 ettevõtet. Nüüd olengi end kurssi viimas asjadega, mida ma nii hästi ei jaga ja milles mul varasemaid kogemusi ja teadmisi ei ole, näiteks telekommunikatsiooni vallas ning Läti ja Leedu turud. Samuti olen tegelenud süvenenult nende asjadega, mis praegu on minu prioriteedid.

Kas kõik need 25 gruppi kuuluvat firmat on nüüd Teie hallata?

Ei, ei ole. Minu õlul on peamiselt meediaga seotud ettevõtted. Minu valdkonnas on näiteks ajalehed, kus on grupi osalus, samuti ajakirjad ning sellised kiiremat tegutsemist vajavad projektid nagu Leedu ajalehed ning Bravocom (mobiilsidefirma - toim.)

Kuidas olete sel kiirel ajal tulnud toime ajaplaneerimisega?

Arvan, et olen üsna kiire inimene. Suudan paljud asjad kiiresti ära teha ja otsustada. Üldiselt meeldivad mulle kiired inimesed.

Tänapäeva kiires maailmas on oluline, et tähtsad otsused tuleb vastu võtta kiiresti, sest kõik protsessid on läinud üha kiiremaks.

Kuidas on sujunud kiire otsustamine erinevatel aladel?

Olen päris hea kohanemisvõimega ning suudan kiiresti uude valdkonda sisse elada. Hea kohanemisvõime tuleb lapsepõlvest.

Pere läks Moskvasse elama ja mina läksin vene kooli teise klassi nii, et ma ei osanud sõnagi vene keelt. Keel tuli kuuga ära õppida ning juba mõne kuu pärast rääkisin peaaegu ilma aktsendita. Situatsioon, nagu koerakutsikas vette ujuma visatud, ei ole mulle uudne.

Hea kohanemine on iga inimese jaoks väga oluline. Mis puutub näiteks Ekspress Gruppi, siis seal tuleb päevast päeva tegeleda väga erinevate valdkondadega. Ühel hetkel tuleb võib-olla liikuda näiteks ajalehtedest telekommunikatsiooni, ja Ekspress Hotline on hoopis teine äri ning Leedu ajalehed on teine "maastik".

Millise tüübina Te ennast tunnete - kas rohkem töövõtjana, juhina või eraettevõtjana?

Eraettevõtja poole ma ei kaldu, sest mul ei ole eraettevõtet. Ma arvan, et olen pigem juhi tüüpi.

Pean väga oluliseks, et juht usaldab neid inimesi, kellega koos töötab, annab piisava vabaduse ja võimaluse võimalikult palju muuta ning teha.

Hea juht on eelkõige hea motivaator. Ta peab hästi suhtlema ning tekitama firmas hea õhkkonna.

Olete Te n-ö raudse käega juht?

See kõik oleneb vajadusest. On firmasid, kus on vaja "raudset kätt". Kui on töötav organisatsioon ja tugev firma, pole seda vaja.

On aga firmasid, kus tuleb teha kiireid otsuseid ning siis on vaja ka "raudset kätt".

Mis tundega Te inimesi koondate?

Aastal 2000 toimus Sõnumilehe ja Õhtulehe ühinemine. Siis koondasin ühe päevaga 50 inimest. Ega see meeldiv ole.

Koondatakse selle jaoks, et teised inimesed saaksid hästi töötada. Koondamine on pragmaatiline otsus.

Te õppisite Tartu Ülikoolis majandust, kuid töötate meedias?

Noh, kas just nüüd väga erinevasse valdkonda. Sõnumilehte tööle minnes töötasin ajakirjanikuna vähe aega. Peamiselt olin seotud just ajakirjanduse majandusliku poolega. Nii et tegelikult üsna erialane tegevus.

Ajakirjandusse sattusin suuresti isa mõjul. (Priit Leito isa Toomas Leito on meediaspetsialist ja kunagine Sõnumilehe juht - toim.) Olin lapsena pidevalt meediaturu sündmustega kursis.

Kas küsite nõu ka isa käest?

Jah ikka, iga nädal. Aga eks otsused võtan ise vastu.

Kuivõrd olulised on Teie arvates karjääriredelil edasijõudmisel tutvused?

Kuna Eesti on väike, siis näiteks meedias on need väga olulised. See teeb töö palju lihtsamaks, sest on teada, kuidas suhelda.

Millised on edu saavutamisel prioriteedid, kas näiteks tutvused, oskused või haridus?

Tutvused teevad edu saavutamise lihtsamaks. Kuid oskused ja haridus on tutvustest ees pool. Tutvused tekivad juba töö käigus.

Mis sunnib Teid tööd tegema ja inimesi juhtima? Palk või näiteks edevus?

Ei. See ei ole palk ega edevus. Edev inimene ma ei ole. Pigem on see soov saavutada uusi eesmärke.

See ongi minu jaoks alati tähtis olnud, et olla omal alal võimalikult hea. Võib-olla mingis mõttes on see küll edevus.

Mida Te soovitate noortel õppida?

Mina läheksin arstiks õppima. Praegu on arstide defitsiit, kuid usun, et arsti elukutse muutub mõne aasta jooksul perspektiivikamaks ning ka palgad lähevad paremaks.

Mida teeksite siis, kui poleks praegu ajakirjanduses tööl?

Kui ma ei töötaks ajakirjanduses, arvan, et prooviksin ettevõtlusega alustada. Paar ideed mul on, aga avaldada neid esialgu ei taha.

Eesti meediaturul on veel täitmata ni??e.

Milline on olnud suurim viga Teie karjääri jooksul?

Ei oskagi öelda. Mul on hea meel olnud, et mind on mitmel korral näiteks pangandusse tööle kutsutud, kuid ma ei ole läinud. Siiani vaatan õudusega pankades käies ühesuguste lipsudega töötajaid ning mõtlen, et ajakirjandus on ikka palju lahedam ja huvitavam.

Suurim kordaminek?

2000. aastal Sõnumilehe ja Õhtulehe ühendamine.

Te olete kaua aega malet mänginud ning olete Eesti Maleliidu juhatuse liige?

Jah, kuid viimasel ajal ei ole saanud malega palju tegeleda.

Milline on Teie reiting Eestis?

Ma olen olnud ikka esimese 20 parema maletaja seas. Kolm aastat tagasi esindasin Eestit maleolümpial. Need olid ajad, mil veel malega tõsisemalt tegelesin. Aga nüüd viimastel aastatel ei ole eriti mänginud.

Reiting on mul vist 2350 ja see peaks andma Eestis 19. positsiooni. Olümpial jõudsin umbes 30. kohale.

Priidu silmad lähevad põlema siis, kui televiisorist näidatakse kassitoidu reklaami, kus kalad ülesvoolu hüppavad.

Toimetuse pidudel lööb ta tantsu veel siiski, kui jutu poolest tantsulõvid on ammu kustunud. Ja neil pidudel tahab ta alati laulda "Kord olid niidud rohelust täisf"

SL Õhtulehes ei ole ilmselt inimest, kes poleks temaga millegi peale kihla vedanud ja vähemalt sadat krooni kaotanud.

Veel on teada, et ta kuulab oma pisut nohiklikule välimusele vaatamata täitsa talutavat muusikat, mängib hästi malet ja mälumängu ning halvasti fantasy-korvpalli.

Aeg-ajalt sõidab ta keset pimedat ööd maha mitusada kilomeetrit, et koos Äripäeva peatoimetajaga Peipsi järve jääl soome kelguga kihutada (nad nimetavad seda diplomaatiliselt talviseks kalapüügiks).

Ja kala fileerimises pidi ta olema täitsa kõva tegija (ütleme, et liigset liha luudele ei jäeta). Ehkki mina tema püütud kala küll näinud ei ole.

Ta on maletaja mõistusega, ent empaatiline. Ta on süstemaatiline, kuid ülemeelik.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:42
Otsi:

Ava täpsem otsing