Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti teatrilugu tuleb rahva ette
Eile avati Rotermanni soolalaos näitus Eesti teatrist, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi koostatud näitus toob vaatajani kogu Eesti teatri ajaloo, alustades 222 aasta tagant - August Kotzebuest ja 1784. aastal loodud Saksa asjaarmastajate teatrist ning jõudes välja taasiseseisvunud Eesti teatrisündmusteni.
Mahukas ja suurejooneline väljapanek sündis Eesti teatri aastaks, mida tänavu eesti kutselise teatri sünnist saja aasta möödumise puhul läbi terve aasta tähistatakse. 102 aastat kaugemale vaatavad näituse koostajad põhjusel, et kutseline teater pidi sündima millegi baasil.
Näitus pole päris kindlasti kuiv pildirida kunagistest lavastustest ja ammulahkunud näitlejatest. Teatri- ja muusikamuuseumi teatriosakonna juhataja Kirsten Simmo sõnul saavad huvilised teise korruse rõdul mänguliselt testida oma teadmisi teatrist, näiteks vastata küsimusele, kes eesti näitlejatest on mänginud Hamletit või kuulata, millisena kõlas kuulus "Olla või mitte olla?" monoloog Ants Eskola suus. Samuti saab igaüks uurida teatri lavakujunduse imesid ja makettide elemente oma käega liigutada. Kuidas täpselt, näeb kohale minnes. "Kasutame vanaaegsemat ja lollikindlamat tehnikat," välistas Kirsten Simmo arvutite maailma abi.
Teise korruse saalis eksponeerib muuseum esmakordselt suurt hulka teatriajaloolisi esemeid, mida seni on vaid hoidlates säilitatud. Väljas on palju teatrikostüüme, kuid näha saab ka näiteks Karl Menningu kõvakübarat, Theodor Altermanni piipu, Ants Lauteri kuulsat külgkorviga mootorratast - "oinast" jpm .
Kirsten Simmo oli kindel, et ligi kahe aasta jooksul ettevalmistatud suurnäitus on huvitav kõigile, kelle jaoks teater midagi tähendab. "Kõik need vanad fotod, kostüümid ja esemed on ju kunagi olnud elava teatriprotsessi osaks," lausus ta ja lisas, et alles aastate möödudes on võimalik mõista nende tegelikku väärtust.
Näituse koostaja on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, peakunstnik on Liina Unt.
Stendinäituse materjalidest on koostatud mahukas, kolmest osast koosnev kataloog, mida saab osta nii Rotermanni soolalaost kui ka teatri- ja muusikamuuseumi raamatuletist.
Autor: Ülle Hallik