Kinnisvaraarendajad laiutavad pealinnas

ÄP 13. jaanuar 2006, 00:00

Tallinna linnajuhid peavad ehitustegevuse pealinnas tagasi suunama õigele rajale. Ehitus peab käima kokkulepitud reeglite alusel, praegu see nii ei ole. Samas planeeringut peab saama vajadusel suurema bürokraatiata muuta.

Tallinnas on võim libisenud kinnisvaraarendajate kätte - nad rajavad äri- ja ka sotsiaalmaale korterelamuid, nimetades neis müüdavaid kortereid külaliskorteriteks, ja linnavõimud on asjast teadlikud, aga annavad välja ehituslube.

Põhjus on selge: kinnisvaraarendajail on tuline kiire uued projektid ellu viia ja nende eest raha kätte saada. Maa sihtotstarbe muutmine on aga hirmbürokraatlik - tuleb läbida hulk instantse ning kõigi toimingute peale võib vabalt paar aastatki kuluda. Küsida tuleb ka, miks on pealinnas tehtud sellised detailplaneeringud, mis mõne aastaga moraalselt vananevad ning neid tuleb järjest ringi teha, justkui puuduks linnavõimudel tulevikuvisioon pealinna võimalikest edasistest arengutest. Visioonipuuduse üle ei saa aga kurta ehitusseaduse ja Tallinna ehitusmääruse koostajad - reeglitest leiab just sellised punktid ja terminid, mille alla mahub vana sisu teise nimega. Siit paistab toimetuse meelest läbi ka ehitajate-arendajate õigel ajal tehtud lobitöö.

Teisalt on niimoodi võimalik läbi ajada planeeringut muutmata. See tegevus on avalik, kõik võivad sõna sekka öelda. Mingi muu objekt teadaoleva asemel võib naabritel harja punaseks ajada ja kui arendaja kavatsusi ei õnnestu nurjata, siis vähemalt venima saavad vastalised uue projekti küll panna. Praegust taktikat kasutades ei pea ehitajad-arendajad seda tülikat etappi läbima.

Tallinna linnaisad, kes mõni aeg tagasi Merko sarnase teo peale vaata et tagajalgadele tõusid, pigistavad nüüd, kui see on argipraktikaks saanud, silmad kinni. Vähe sellest, Tallinna abilinnapea Kalev Kallo leiab, et maa sihtotstarvet polegi vaja muuta - arendajad ja linn polegi midagi valesti teinud. Ometi kõhklevad selles mõned ehitajadki, näiteks SRV, nentides, et nad on seaduse hammasrataste vahele jäänud. Toimetuse meelest puudub sellisel peitusemängul mõte - kui erandist on elus saanud reegel, tuleks ka seadused ja muud õigusaktid eluga kooskõlla viia. Ja milleks me üldse teeme vahet, mis on äri-, mis elamu- või sotsiaalmaa, kui sel tegelikult mingit tähtsust pole, sellega ei arvesta ei ehitajad ega omavalitsused.

Silmakirjalik tegevus võib Tallinna linnale varsti kätte maksta - linn tahab riigilt kätte saada Tallinna piires, kuid riigile kuuluvaid maid, ent kui linn laseb näiteks sotsiaalmaale büroohooneid või korterelamuid ehitada, võib riik lihtsalt "ei" öelda.

Toimetus kahtleb ka, kas ehitajad on oma "äripartnereid" alati teavitanud, et neil tuleb maksta maa eest suuremat summat, et nad ei saa nõuda öörahu, kui naabruses käib varaste hommikutundideni rock-kontsert, puudub haljasala või et teistsugused on ka tuleohutusnõuded. Osa arendajad on lubanud "äripartnereile" maa sihtotstarbe muutmist. Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Ike Volkovi sõnul ei ole seda tehtud, aga see on tema meelest ka politsei ja tarbijakaitse, mitte linna probleem. Vastupidi, hr Volkov, see on just Tallinna linna probleem.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 15:42
    Otsi:

    Ava täpsem otsing