Esmaspäev 27. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aasta fondijuht on Alvar Roosimaa

Lauri Matsulevit? 16. jaanuar 2006, 00:00

Traditsiooniliseks saanud aasta fondijuhi valimine osutus seekord lihtsaks, sest Hansa Venemaa Aktsiafondi 104,9-protsendilisele tootlusele ükski teine kandidaat vastu ei saanud. Samuti suutis fond kõige enam ületada võrdlusindeksit, milleks oli Vene börsiindeks RTS. Siiski, 1999. aasta oli Venemaa fondil veel parem, siis oli tootlus 128%.

Vene turul indeksit lööva edu saavutamiseks olid Alvar Roosimaa sõnul olulised kaks aspekti. Esiteks oli vaja hinnata õigesti hetke, mil investorite riskitaju muutus pärast Jukose looga tekkinud usalduskriisi Venemaa suhtes taas positiivseks.

Teiseks oli tähtis leida aktsiaid väljastpoolt energiasektorit, mis satuksid välisinvestorite huviorbiiti pärast naftaaktsiate esialgset kiiret kallinemist.

Roosimaa, kes on olnud Hansa Investeerimisfondides alates 2003. aastast ning Vene fondi fondijuht alates 2004. aastast, hindab Venemaa aktsiaturgu ka sel aastal võimalusterohkeks. "Oleme Venemaa osas endiselt positiivselt meelestatud ja ei eelistaks 2006. aasta alguses üheselt ühtegi teist turgu," oli ta veendunud. Väljavaateid näeb ta ka Balkanil, mis on Euroopa Liidu laienemise raskuskeskmeks. "Balkanilt võiks oodata viimase paari aasta Kesk-Euroopa erakordse tootluse kordumist," oli ta optimistlik.

Mingit universaalset valemit investeeringute valimisel Roosimaal ei ole. Enda sõnul otsib ta selliseid ettevõtteid, millel on realistlik väljavaade potentsiaali realiseerimiseks.

Turu keskmise löömiseks on peamine vältida suuri vigu. "Kujundlikult on hajutatud portfelli jaoks olulisem leida üles viis kõige halvemat ettevõtet ja neid vältida kui leida üles viis kõige paremat ettevõtet," seletas Roosimaa. "Loomulikult eesmärk on saavutada mõlemat."

Mis puutub Eesti turgu, siis pakub see Roosimaa sõnul küll investoritele võimalusi, kuid teisalt piiravad neid võimalusi kaubeldavate ettevõtete arv ja likviidsus. "Tõsi on, et Eesti börs on pisike ja riigi majanduslik edu on siia meelitanud või ikka veel meelitamas rohkem finantsinvestorite raha, kui saadaolevad avalikud ettevõtted ehk iseenesest õigustaksid," märkis Roosimaa.

Parima fondijuhi valimisega alustas Äripäev 2003. aastal. Siis valiti paremateks Toomas Reisenbuk Trigon Capitalist ja Vadim Ogne?t?ikov Hansapangast. 2004. aasta parimaks fondijuhiks sai Alo Kullamaa Sampo Pangast.

Valimisel reastatakse fondid esmalt nende tootluse alusel pingeritta. Esimene koht saab 1 punkti jne. Siis tehakse teine pingerida, kus võrreldakse fondide tootlust võrdlusindeksiga. Kõige enam võrdlusindeksit ületanud fond saab jälle 1 punkti jne. Parimaks fondiks osutub see, millel kõige vähem punkte.

Nagu eelmiselgi aastal, valis Äripäev võrdlusindeksid ise, et leida ühtne mõõdupuu.

Arvesse läksid ainult Eestis registreeritud ja Eestist juhitud fondid. Sel põhjusel jäid välja näiteks Sampo pakutavad Mandatumi fondid, mille juhtimises küll eestlased osalevad, kuid mis on registreeritud Soomes.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing