Hullud päevad kinnisvaraturul

Margus Kruut 16. jaanuar 2006, 00:00

Lasnamäelt alguse saanud ja teistest mägedest ette rebinud kinnisvara ülikiire hinnatõus ei ole puutumata jätnud ühtegi linnaosa. Ka Õismäel ning Mustamäel ostetakse-müüakse kortereid Lasnamäega samaväärsete hindadega. Õismäel, nagu vanal heal ajal, isegi kallimalt. Olukord meenutab justkui suusasprindi fini?ikoridori, kus medaliheitluses on kord ühe sportlase suusanina teise omast veidi ees, siis jälle vastupidi. Üha uued hinnarekordid tõstavad kord ühe, siis jälle teise, lõpuks kolmandagi linnaosa ausäras esikohale.

Vaadates III kvartali (juuli kuni september) tehingute statistikat, ei ole muretsemiseks põhjust, kuid analüüsides novembri ja detsembri tehinguid ning nähes, mis just viimase kahe kuu jooksul kinnisvaraturul toimus, on mõtlemisainet küllaga.

Üldjuhul on normaalne, et hinnad veidi tõusevad. Normaalne ei ole aga praegune hirmkiire hinnatõus. Piltlikult võib kinnisvaraturul valitsevat olukorda võrrelda situatsiooniga, kus sünnitusmajast koju toodud imik ei taha mõne kuu pärast enam lutipudelit, vaid nõuab ehmunud vanematelt hoopis alkohoolseid jooke. Kas ema-isa rõõmustavad maimukese arengu üle? Vaevalt.

Ei ole hea, kui laps ebaloomulikult ruttu kasvab ning turg liiga kiiresti tõuseb, sest kiirendus saavutatakse millegi arvel. Nt osalevad praegu kinnisvara n-ö hulludel päevadel inimesed, kes muidu korterit veel ei ostakski, sest oma elamise muretsemine oli neil plaanis kaugemas perspektiivis. Aga kartus, et homme enam nii odavalt läbi ei saa ja kõik kallineb veelgi, sunnib kohe tehinguid sooritama. Väikese valiku tõttu läheb kiirelt kaubaks kõik, mis saadaval ning seda olenemata hinnanumbrist. Lõpptulemus on üha pikemaks venivad laenu tagasimaksetähtajad, lisaks noorte perede üha suuremad võlakohustused.

Rõõmsad ei ole ka inimesed, kelle pangakontol lebas aasta tagasi kuni praeguseni näiteks 700 000 krooni, mille eest oleks saanud aasta tagasi soetada kaks Lasnamäe 1-toalist paneelmaja korterit. Käesoleval ajal saaks heal juhul ainult ühe 1-toalise eluruumi. Korteritesse (sh mägede paneelmajades) investeerivad viimasel ajal kohalike kõrval ka välismaalastest väikeinvestorid, kes loodavad kiirele kasumile. Seni on kõik ootuspäraselt läinud, sest tõusev turg pakub ainult positiivseid emotsioone ning kergelt teenitud tulu tõmbab meepotina ligi üha uusi spekulante.

Kuid murelikuks teeb, et kinnisvaraturu stabiilsust tagav, oma kodu otsivate ostjate osakaal väheneb; välja on ilmunud edasimüüjad, broneerijad ja kodu- ning välismaised investeerijad. Just viimased on need, kes turu jahtudes hakkavad oma positsioone esimeste seas likvideerima, soovides teenitud tulu välja võtta, mis võib käivitada hinnalanguse. Ka kodumaised kiirele tulule orienteerunud spekulandid võivad oma kinnisvaraportfellid tagurpidi pöörata ning tühjaks raputada - algavas hinnalanguses võidab see, kes kiiremini tegutseb.

Praegune kinnisvaraturg hakkab sarnanema närvilisele aktsiaturule. Kortereid ostetakse hetkeemotsioonide põhjal, sest ilmajäämise hirm kannustab tagant. Kunagisest väärikast mõtlemisajast kinnisvaratehingu puhul ei maksa unistadagi, jah sõna tuleb pahatihti öelda korterit nägemata, internetist ammutatud, sageli üpris uduse informatsiooni põhjal, mis ei ole kaugeltki normaalne.

Ideaalne lahendus oleks praeguse hirmuäratava mulli aeglaselt veidi väiksemaks vajumine; suure pauguga lõhkemine ei rõõmustaks arvatavasti küll kedagi. Juba märgatav osa täiesti tavalistest peredest on enamiku oma vabadest vahenditest kinnisvarasse paigutanud, kuigi eelnevalt omati isiklikku eluaset.

Kinnisvaraturu edasine tervis sõltub sellest, kui kiiresti ja suureks mull paisub. Mitme halva faktori koosmõju (majanduskasvu pidurdumine, laenuintresside tuntav tõus) võib käivitada mustemast mustema stsenaariumi.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing