Iraani sammud kergitasid nafta hinda

Tõnis Arnover 16. jaanuar 2006, 00:00

"Jutud Iraani-vastaste sanktsioonide kehtestamisest on teinud turud väga närviliseks, sest pole teada, kuidas Iraan neile reageerib. Õnnetuseks on energiasektoris liikvel väga palju spekulatiivset raha," ütles investeerimisfirma S. W. Bach peastrateeg Peter Cardillo.

Iraan on naftaorganisatsiooni OPEC suuruselt teine naftatootja Saudi Araabia järel. Vaatamata sellele, et OPECi riigid toodavad naftat suutlikkuse piiril, püsib nafta hind kõrgel ja varud on väikesed. Seetõttu on selge, et vähimgi häire naftavarustuses tekitaks turgudel kohe probleeme.

Iraani presidendiks tõusnud Mahmoud AhaUmadinejad, kes koos usuliidri ajatolla Ahmad Khatamiga tahab Iraani pöörata läänelikult arenguteelt tagasi islamiriigiks, on ilmselt otsustanud olukorda Iraani huvides ära kasutada. See muudabki sündmuste arengu ohtlikuks ja ettearvamatuks, kuna läänel on vähe võimalusi tema ohjeldamiseks ja USA-l ei jätku teiseks Iraagi-avantüüriks jõudu. Seetõttu on lääne esialgsed reageeringud väga ettevaatlikud.

Eelmisel nädalal teatas Iraan, et jätkab rahumeelseid uraanirikastusprogramme, mis olid kaks aastat külmutatud. Lääs pelgab, et Iraani tegelik taotlus on hankida tuumapomm. Kahtlusteks on alust. Iraan varjas rahvusvahelise üldsuse eest 18 aastat oma tuumauuringuid, mis tulid avalikuks 2003. Lisaks on ta hankinud mustalt turult Pakistani päritolu tuumatehnoloogiat ja raketitehnikat. Ning luure andmeil on ta tuumavaldkonnas teinud koostööd Põhja-Koreaga ja ostnud tuumalõhkepäid kanda võivaid tiibrakette Ukrainalt. Sõjalise koostöö ja uuringutega olevat seotud ka kuni 16 Vene firmat ja teadusasutust.

Läinud nädalal tunnistasid ELi kolme suurriigi Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia välisministrid, et läbirääkimised Iraaniga on jooksnud ummikusse ja asi viiakse ÜRO Julgeolekunõukokku.

Julgeolekunõukogu saab Iraani mõjutada sanktsioonidega, mis ei saa aga väga karmid tulla, sest sinna kuuluval Venemaal on Iraaniga tihe tuumakoostöö ja Hiinal suured energialepingud. Prantsuse ja Briti firmadel on Iraanis suured majandushuvid, nagu ka Julgeolekunõukokku mittekuuluval Saksamaal.

Laupäevasel pressikonverentsil teatas Iraani president Mahmoud Ahmadinejad, et ÜRO võimalikud sanktsioonid ei sunni Iraani oma otsusest taganema. "Meie riik ei allu mingile survele ja keegi ei saa võtta meilt õigust arendada rahumeelset tuumatehnoloogiat," ütles ta.

Niisuguse arenguga ei lepi ei USA, kes juba rakendab Iraani suhtes sanktsioone, ega eriti Iisrael. USA sõjaliste löökide korral on lubanud Iraani presidendile ustavad revolutsioonivalvurid üles keerata nii Iraagis enamuses olevad ?iiidid kui ka vallandada uue püha sõja Afganistanis ja Liibanonis.

Iraani tuumaprogrammi tõttu on eriti mures Iisrael. AhaUmadinejad on oma esinemistes öelnud, et Iisrael tuleb merre pühkida. Sama teravalt on vastanud Iisraeli parempoolse Likudi partei liider ekspeaminister Benjamin Netanyahu. Ta ütles, et kui ta peaks märtsivalimistel peaministriks saama, toimiks ta nagu Menachem Begin, kes 1981. aastal andis Iisraeli lennuväele korralduse pommitada Iraagi tuumajaama. Iisraeli arvates on ELi Iraaniga peetud surveläbirääkimised olnud tulutud ning vaja on palju jõulisemat tegutsemist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing