Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Merekaablit on valmis suusamaratoni jagu

Villy Paimets 16. jaanuar 2006, 00:00

Möödunudneljapäevaseks lähiregiooni tippenergeetikute ja ajakirjanike ühisekskursiooniks oli Lõuna-Rootsis KarlsUkronas asuv ABB tehas valmis saanud suusamaratoni jagu sügisel Läänemere põhja uputatavast kaablist.

Võrdlus sobib kui rusikas silmaauku seepärast, et ka Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive (kes on ka merekaablit haldava ettevõtte Nordic Energy Link (NEL) nõukogu esimees) on nakatatud maratonipisikust. Stockholmi Arlanda lennuväljal aega parajaks tehes selgus, et Liive oli hiljuti ära ostnud lennukipiletid Milanosse, et kuu lõpus läbi sõita järjekordne Itaalia Alpides toimuv Worldloppeti sarja kuuluv Marcialonga suusamaraton.

"Tead, kui ilus seal on, rada kulgeb jõe ääres ja mööda külatänavaid, raja ääres seisavad kohalikud kaunitarid ja pistavad sulle ?okolaadi suhu," kirjeldas Liive, sära silmis. Woldloppeti sarja kuuluvast Itaalia maratonist räägib Liive veel hiljemgi ning ikka ja ainult ülivõrdes. Mullu kaotas Liive eestlastest parima aja saanud Meelis Aasmäele tund ja kolmveerand, kulutades 70 kilomeetri läbimiseks kümme minutit alla viie tunni.

Kaablitehases ringi käies saime kristallselge ülevaate, kuidas ikkagi üks kujuteldamatuid võimsusi edasi kandev jäme ning kihiline kaabel valmib. Lihtsustatult öeldes on kaabli tegemiseks vaja veidi vaske (või sellest veidi odavamat alumiiniumi), plastmassi (või sellest veidi kallimat, õlis leotatud paberit), bituumenit, raudtraate ja salajasi koostisosi, veidi tööpinke-töölisi ja rohkelt aega. Raha muidugi ka. Päris lihtne, eks?

Ajal, mil NELi nõukogu täies koosseisus koos istus ja hiljem koosoleku protokollidele allkirjad andis, selgitas Eesti Energia Põhivõrkude arendusosakonna juhataja Raine Pajo tehase 80 meetri kõrguse torni tipus asuvas saalis ajakirjanikele merekaabli vajalikkust ja tööpõhimõtteid.

Pajo füüsikaterminitest-valemitest pikitud jutust selgus, et merekaabliprojekt Estlink on oma olemuselt patarei - kummalegi poole mere kaldale ehitatakse suured trafod ja konverterjaamad, mis muundavad vahelduvvoolu alalisvooluks ja vastupidi. Selgituseks, merekaablist lastakse läbi alalisvool, kuna vahelduvoolu ei suudeta praegu veel sellist kaablit mööda suurte kadudeta nii kaugele saata. Seepärast pannakse ka merre kaks kaablit, millest üks ühendab lihtsustatult väljendudes plussklemmid, teine miinused. Estlink annab meile, eestlastele aga sõltumatuse Venemaa elektrisüsteemist.

Järgmises ettekandes ütles ABB tehase esindaja Arne Abrahamsson, et maakaabel (2 × ca 30 kilomeetrit) saab valmis kevadel, merekaabel (ca 2 × 75 km) aga augusti lõpupoole. "Peaaegu aasta suure töö ja vaevaga valmistatud kaabli merre uputamiseks kulub aga vaid kümmekond päeva," lisas Abrahamsson veidi kurvalt.

Tehasest lahkudes kuulsin poole kõrvaga, et ajakirjanikele antakse ka veidi kaablit mälestuseks kaasa, ning mõtlesin hirmuga, kes selle meene küll koju veabG- meeter kaablit kaalub veidi üle 26 kilo. Õnneks olid meened küll oluliselt väiksemad ja mulle ei jagunud sedagi.

NEL on muuseas ülihästi juhitud ettevõte - juhatuse ainuliiget (Indrek Aarna) ja tema nõunikku (Raine Pajo) kontrollib kuueliikmeline nõukogu. Kogu reaalse projektijuhtimise töö teeb ligikaudu miljoni euro eest ära Soome firma Enprima.

Merekaabli projekt kokku maksab ca 1,7 miljardit krooni ning peaks end ära tasuma aastaks 2013, mil kaabel müüakse Balti- ja Põhjamaade võrguettevõtjatele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing