Põllumaad tasub metsaga katta

Jaan Pärn 16. jaanuar 2006, 00:00

Kaunis mets on võimeline tekkima kõigile Eesti põldudele.

Hoopis muu küsimus on, et kas on harimata põlde, mida me sooviksime jätkuvalt harituna näha, näiteks põlispõllud, väärtmaastikud. Ainuvõimalik vastus on muidugi "jah", aga soovitud põldude säilitamiseks otsest tööd riik ei tee. Põllumajandustoetused on suunatud igasugusele maaharimisele, mitte väärtuslike maastike ega viljakate põllumaade säilitamisele.

Uue metsapõlve tekitamiseks sobiv liik sõltub mullast. Uuendamiseks sobiva liigi määramine on keeruline tehnika, mis omandatakse vaid pika kogemusega. Rusikareegel on, et viljakasse mulda tasub istutada kuuske, märga külvata kaske ja kuiva külvata mändi. Liikuva pinnavee puhul istutatakse sangleppa. Kui maapind on kaetud paksu vana rohu kihiga, siis mändi ja kaskegi ei külvata, vaid istutatakse.

Kui uue metsapõlve loomine on õnnestunud, saab esimese harvendusraie teha 25-40 aastat pärast metsastamist.

Üldistatult on harvendusraiest saadav tulu võrdne istutamiseks või külviks kulunud rahaga. Lõppraie toimub sellises metsas suure tõenäosusega kuuse puhul 70 aastat pärast istutamist, männi puhul 90 aasta ja kase puhul 60 aasta möödudes.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing