Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    TTÜ ülimoodne robotiseeritud õppelabor koolitab uusi insenere

    Õppetööks vajaliku labori seadmete ja tarkvara ostmiseks korraldatud riigihanke võitis firma Festo Oy AB Eesti filiaal. Saksamaalt tarnitud uute seadmete, tarkvara ja õppematerjalide kogumaksumus on 3,87 miljonit krooni.
    Uus labor võimaldab tõhustada üliõpilaste väljaõpet robotitehnika, automaatika ja mehhatroonika vallas. Samuti võimaldab see arendada õppetööalast koostööd TTÜ energeetika-, mehaanika-, infotehnoloogia- ja majandusteaduskonna vahel.
    Tootmise automatiseerimise labori sisseseade koosneb mitmest automaatsest valmistusmoodulist, mille hulka kuulub arvjuhtimisega freespink, mida teenindab seitsme vabadusastmega tööstusrobot, mitme paletiga konveier moodulitevaheliseks transpordiks, toorikute testimis- ja jaotusseade, detailide töötlemisseade manipulaatoriga, toodete koostemasin viie vabadusastmega robotiga ja sorteerimismasin manipulaatoriga. Valmistussüsteemi juhtimiseks on kasutusel 20 juhtimisseadet, mis on andmesidevõrgu kaudu omavahel ühendatud.
    Tallinna Tehnikaülikooli elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi dotsent Elmo Pettai märgib, et lisaks nii-öelda korralisele õppetööle loodetakse laboratooriumi kasutada ka Eesti ettevõtetes rakendust leidvate inseneride ja teiste mehaanikaspetsialistide täiendõppe korraldamiseks.
    Sama instituudi direktor, professor Juhan Laugis kinnitab, et instituudis on juba alanud õppekavade koostamine inseneride täiendkoolituse laiendamiseks ja intensiivistamiseks regulaarsete kursuste ja rühmatöö vormis.
    Elmo Pettai sõnul kujutab laboratoorium endast neljast komponendist koosnevate pneumosilindrite koostamisliini tööndusliku variandi vähendatud mudelit, millel aga ometi nii kõik mehaanilised kui ka pneumaatilised sõlmed analoogsed näiteks mõnes tehases paikneva tootmisliiniga.
    "Robot võtab toorainelaost detaili ja asetab selle freespinki, järgneb armeerimine ja puuriUmine ning seejärel siirdub detail kvaliteedikontrolli," iseloomustab Pettai liini tööprotsessi. "Seejärel paneb robotiseeritud koostemoodul neljast detailist kokku toote, see värvitakse ning saadetakse läbi järjekordse kvaliteedikontrolli valmistoodangu lattu."
    Kogu protsessi saab vaadelda ka arvutis kolmemõõtmelisena. Praegu on labori võrku ühendatud paarkümmend arvutit.
    Dotsent Elmo Pettai sõnul on oluline just see, et nüüdsest saab õppuritele koolipingist ka praktilise töökogemuse kaasa anda.
    "Siiani see võimalus meil puudus," tõdeb Pettai. "Nüüd saame oma laborit kogu aeg täiendada nii tehnoloogia kui ka programmide poole pealt ja tänu sellele avarduvad ka spetsialistide väljaõppe võimalused."
    Kogu seadmestik pole suunatud ühelegi konkreetsele tööstusharule, samu põhimõtteid võib kasutada kõikjal, alates elektroonikatööstusest ja lõpetades toiduaine- või puidutööstusega. Festo Oy Eesti filiaali müügiinsener Hannes Villo märgib, et tõenäoliselt Eestisse teist taolist õppeotstarbelist tootmisliini ei toodagi, sest meil lihtsalt puuduvad selleks tasemel õppeasutused.
    Küll aga on meie tööstustes sel põhimõttel töötavaid tootmisliine, näiteks Elcoteqis, Glamoxis ja Harju Elektris.
    On ka mõneti loogiline, et innovaatilise robottehnoloogia rakendamise esirinnas sammuvad elektroonika- ja elektrotehnika tööstuse ettevõtted.
    OÜ JOT Eesti tootmisteenuste direktor Marek Tamm peab väga oluliseks sellise õppeliini käivitamist, sest häid pädevaid insenere napib niikuinii ja väljaõppe taseme tõusust võidavad kõik Eesti tootmisettevõtted ning seega kogu majandus.
    "Ka meie ettevõte on oma panuse üritanud anda," räägib Tamm. "Umbes viis aastat tagasi kinkisime TTÜ-le õppeotstarbelise trükiplaatide automaatse ladumismasina."
    Võimalik on automatiseerida üksikuid tööoperatsioone või siis teha kogu tööprotsess täisautomaatseks.
    Selliseid liine iseloomustab nende tootlikkus, tööoperatsioonide täpsus ja kvaliteet ning nende kontroll. Nendest võiks esile tõsta järjest enam tähelepanu saavat iga tööoperatsiooni automaatset kontrolli, mis ei lase uut operatsiooni teostada, kui eelmine oli mittekvaliteetselt tehtud või üldse tegemata.
    Kõrge automatiseerimisega ei kaasne erilisi ohtusid, küll aga tekib palju kasutegureid. Kas seda saab just ohuks nimetada, kuid siiski võiks märkida kõrge automatiseerituse taseme suhteliselt suurt investeeringu hinda.
    Juhul kui tehtud arvutused näitavad juba ligilähedast omahinda, on mõistlik suunata investeeringuid tootmise automatiseerituse taseme tõhustamisse. Tootmise automatiseerimise taseme paneb paljus paika tootmisomahinna arvutus - automaatne versus manuaalne. Kuid mitte ainult. Lisaks omahinnale ja tootlikkusele määravad tootmise automatiseerituse taseme ka toodetava toote omadused ja nende üle kohaldatav kvaliteedikontrolli tase. Nimelt on hulk tooteid, mida polegi võimalik käsitsi toota ja tööoperatsiooni automatiseerimine on vältimatu. Kohaldatava kvaliteedikontrolli automatiseerituse taseme tõstmise võib tingida võimaliku ebakvaliteetse toote väljastamise elimineerimise vajadus.
    Kuigi omahinna arvutus seda ei näita, võivad kvaliteedist mittekinnipidamise tagajärgede kahjutasud või lausa tellimustest ilmajäämise võimalus tekitada vajadust automatiseerituse tõstmisele tootmisliinides. Automatiseerida võib iseenesest peaaegu igasugust tootmise tööoperatsiooni, iseküsimus on, millise hinnaga see kätte tuleb. Näiteks raskelt käsitletavate detailide koostamise automatiseerimise hinna tasuvusaeg võib osutuda ülipikaks ja otstarbekam on kasutada käsitööd. Ka täisautomaatsetes seadmetes jääb inimestele opereeriv roll. Ta peab jälgima masina tööd ja vajadusel reageerima.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.