Uudised
Enn Tosso
15. jaanuar 2006 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üürniku tegevusala ja taust mõjutavad büroopinna rendihinda

Omanikud eelistavad mainekaid firmasid, kes võtavad suurema tüki pikemaks ajaks. Sellistele firmadele pakutakse ka paremaid tingimusi.

Uus Maa Kinnisvarabüroo äripindade konsultant Marko Kivirand kinnitab, et büroopinna üürihinda mõjutab ka üürnik ise.

"Enamjaolt saavad üürihinda mõjutada ankurüürnikud," sõnab ta. Kiviranna hinnangul mõjutab hinnamuutust just üürniku taust. Ta osutab, et kui büroopinna omanik langetab üürhinda, siis soovib ta vastutasuks võimalikult siduvat üürilepingut, mille eesmärgiks on tagada mitmeks aastaks stabiilne rahavoog.

Nordea Pank asub Tallinnas Hobujaama 4 büroohoones juba alates eelmise kümnendi lõpust. Aastate jooksul on nad rendile võtnud pea kogu maja.

Panga juhatuse liikme Aivi Roasto sõnutsi pole nad küll pinna kvaliteediga, eelkõige ventilatsiooniga rahul, ent kolimist peab ta siiski liiga keerukaks ettevõtmiseks. Ta usub, et kuna nad on pikka aega olnud hoone ankurrentnikud ning tegemist on maineka ettevõttega, mõjutab see ka üürihinda.

Täpset summat ta siiski nimetama ei soostunud.

ERI Kinnisvara Ärikinnisvara osakonna müügijuht Rein Ruusmann osutab, et päris kindlasti on kõige olulisem koht, kus büroomaja asub ja kohe seejärel kvaliteediklass. "Kui on leitud majale õige koht, siis tuleb sinna ehitada sellesse kohta sobiva kvaliteediklassiga maja," lisab ta. "Vähem ega rohkem pole mõistlik."

Järgnevalt on tema hinnangul väga tähtsal kohal need kulutused, mis üürnik tasub lisaks üürihinnale.

Ruusmann toob välja, et üürnike jaoks on oluline kogu üüripinnale kulutatav summa ehk siis üür ja üüripinnaga seotud kõrvalkulud kokku. Tema sõnul saab väga oluliseks see, kui efektiivselt hoonet majandatakse ja kui palju siis omanikule pärast kõikide kulude mahaarvamist üüridest ning muudest majaga seotud tuludest kätte jääb.

"See kättejääv osa ehk omaniku tulu ongi hind selle eest, kuhu hoone sai ehitatud ja millist kvaliteeti üürnikele pakutakse," sõnab ta.

Ober-Haus Kinnisvara maakler Maido Kalviste sõnul ei saa välja tuua üldist trendi, millised kulud katab äripinna üürnik, millised omanik, sest kõik oleneb siiski poolte vahel sõlmitud üürilepingust.

"Enamast on nagu korterite puhul, et mõõdetavad kulud maksab büroopinna üürnik," lisab Kalviste.

Teise variandina toob ta välja võimaluse, et üüritasu ja halduskulud on fikseeritud: iga kuu makstakse kindel summa, mida siis aasta lõppedes korrigeeritakse vastavalt kommunaaltasude muutumisele.

Parklakoht mõjutab teatud määral büroopinna hinda, eelkõige just pinna ostmisel - kui müüakse pind koos parkimisvõimalusega, on hind kõrgem.

Tegelikult on siin peidus lihtne loogika, et koha eest makstakse lihtsalt kindel summa juurde.

Büroopinna üüri ruutmeetri kohta parkimiskoha olemasolu otseselt ei mõjuta. Sel lihtsal põhjusel, et enamasti arveldatakse parkimiskohtade eest eraldi, mis siis loogiliselt kogu üürisummat muidugi tõstab, mitte aga pinna ruutmeetrihinda.

Ühes majas asuvatel pindadel võib olla erinev arv parkimiskohti, kuid ruutmeetriüür on ikkagi võrdne. Erineb lihtsalt summa, mida nad parkimise eest maksavad.

Lisaks, kui firmad otsivad pinda kesklinna, kus parkimiskohtade probleem kõige teravam, on nad juba eos arvestanud, et parkimiskohtade eest tuleb juurde maksta ja seetõttu keegi kohtade puudumisel hinnakauplemist ei alusta. Koht ja kvaliteet on see, mis põhirolli mängivad.

Ka äärelinnade piires ei ole parkimiskohtade olemasolul hinnale mõju, seda enam, et läheduses majade vahel ikka mõne tasuta koha leiab.

Autokohtade kuuüürid on Tallinna kesklinnas 700-1500 krooni ning äärelinnas, kus on enamasti valvega parklad, 700 kuni 1000 krooni.