Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kaugkütte Ühing ja Eesti Energia vaidlevad elektri hinna üle

16. jaanuar 2006, 15:46

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu (EJKÜ) arvates on Eesti Energia valmistanud ette elektritariifide järjekordse hinnatõusu, viimane sellega ei nõustu.

EJKÜ saatis riigikogu majanduskomisjonile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile avaliku pöördumise.

EJKÜ teatel oli 22 jaotusvõrgu ettevõtte avaliku pöördumise ajendiks asjaolu, et avalikkust selgelt informeerimata on AS Eesti Energia valmistanud ette elektritariifide järjekordse hinnatõusu. Alates 1. märtsist 2006 hakkavad kehtima Eesti Energia poolt teistele jaotusvõrgu ettevõtetele kehtestatud hinnavalemid, mis tõstavad Eesti Energia aktiivenergia hinda kohalikele jaotusvõrkudele ja suurematele elektritarbijatele kuni 7%. Kuni 1,3% võrra kallineb põhivõrgu ülekanne.

EJKÜ juhatuse esimees Tiit Rahkema ütles, et praegu kehtiv Elektrituru seadus on just väiksemaid võrguettevõtteid diskrimineeriv.

?Elektrituru seaduse parandused peaksid andma nii Energiaturu Inspektsioonile kui Konkurentsiametile senisest suuremad õigused ja kohustused reguleerimaks energiaturul monopoolset seisundit omava ettevõtte hinnapoliitikat,? ütles Rahkema pressile saadetud teates.

EJKÜ elektrinõukogu esimees Are Veski (kes on ühtlasi ka Fortumi juht - toim.) tõi välja Eesti Energia poolt aastaid rakendatud ristsubsideerimise.

?Eesti Energia on kontsern, mis tegeleb nii elektri tootmise, ülekande kui jaotusega. Monopoolse energia tootmise ja OÜ Põhivõrgu tasusid kergitades paneb Eesti Energia ülejäänud jaotusvõrgu ettevõtted ebavõrdsesse olukorda. Sest erinevalt Eesti Energiale kuuluvast OÜst Jaotusvõrk pole neil võimalik katta kulusid elektri tootmisest ja ülekandest saadava kasumi arvel. Nii teenibki Eesti Energia väga suurt kasumit elektri tootmises ja ülekandes, samal ajal kui jaotuse tulem on tagasihoidlik, ning müügis-klienditeeninduses ollakse hoopis kahjumis. Selline ristsubsideerimine tuleb lõpetada,? ütles Veski.

AS Elveso (Rae valla vee-ettevõtja, kelle arvates kommivabrik Kalev reostab keskkonda - toim.) arendusjuht Arvo Neimar kirjeldas olukorda, kus Jüri alevi elanikele tuleb Eesti Energia tõttu tõsta elektrihinda 2 korda poole aasta jooksul.

Avaliku pöördumisega riigikogu majanduskomisjonile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile on ühinenud BLRT ERA, Desintegraator, Dvigatel-Energeetika, EKE Ärikeskus, Elveso, Entek, Esro, EPT Energia, F-Elekter, Fortum Elekter, Harbet, Kuusalu Energia, Livilla, Loo Elekter, Merirahu Võrgud, Narva Elektrivõrk, Sagro Elekter, Saku Maja, Tepek Kinnisvara, Vattenfall Estonia, VKG Energia ja WTC Tallinna Kinnisvara.

Eesti Energia kinnitusel on aga hinnamuutus suurtele äritarbijatele (sh väikesed jaotusvõrgud) seotud sellega, et 2005. aasta 1. märtsist kehtivate hindade alusel on Eesti Energia müünud võrguettevõtjatele elektrit odavamalt kui Energiaturu Inspektsiooni poolt kehtestatud piirhind. Hindade täpsustamine piirhinna raames toimub iga-aastaselt tagantjärele peale müügimahtudel põhinevate arvutuste tegemist, teatas Eesti Energia omapoolses pressiteates.

Hinnamuutus puudutab pakettide EN4 - EN7 kasutajaid, kelle puhul oli Eesti Energia eelmise aasta müügiprognoos tegelikust hinnapakettide kasutamisest erinev ja elektrienergia tegelik hind kujunes 3% madalamaks. Tekkinud on olukord, kus Eesti Energia on ise ostnud Narva Elektrijaamadest elektrit ligi 9 protsenti kallimalt kui oleme seda edasi müünud teistele võrguettevõtjatele. On ilmne, et ükski ettevõtja ei soovi müüa toodet odavamalt kui ta ise on ostnud. Eesti Energia koduklientidele hind selle aastase korrigeerimise käigus ei muutu.

Eesti Energia tegutseb endiselt Elektrituru Inspektsiooni poolt meile lubatud piirhinna piires, sestap väide hinnatõusust on siinkohal eksitav, ütles Eesti Energia pressiesindaja.

Hindade korrigeerimine puudutab vaid suletud turul tegutsevaid suurkliente, kes kasutavad Eesti Energia lõpptarbija hinnapakette EN4 - EN7, teatas Eesti Energia. Kõik võrguettevõtjad on Eestis vabad valima, kas osta elektrienergiat Eesti Energia lõpptarbijatele mõeldud pakettidega või osta otse Narva Elektrijaamadest samade tingimustega nagu seda ostab Eesti Energia klienditeenindus. Võrguettevõtjad ei ole kohustatud ostma elektrienergiat lõpptarbija hinnapakettidega, kui see neile majanduslikult mõistlikum pole.

Vastupidiselt Eesti Kaugkütte ja Jõujaamade Ühingu avaldusele ei toimu Eesti Energias ristsubsideerimist. 1. märtsist 2005 kehtivad hinnad on andnud mõistliku kasumi Eesti Energia jaotusvõrgule ja teenindusele. Sestap tugineb EKJÜ seisukoht, kas vananenud andmetel või Eesti Energia seni veel mitte lõppenud majandusaasta tulemustel, milles sisaldub hooajaline mõju.

Eesti Energia hinnakujundus selle igas aspektis vastab elektrituruseaduse nõuetele. Samuti ei ole meile teada, et me üheski aspektis rikuksime mõnda konkurentsiõigusega seatud reeglit või keeldu.

Alates 2005 kevadest kooskõlastatakse elektrivõrgu ettevõtetele hinnad kolmeks aastaks koos iga-aastase hindade ülevaatamisega ja vajadusel muutmisega. Võrgutasude regulaarne täpsustamine põhineb elektrituruseadusel ja Energiaturu Inspektsiooni poolt välja töötatud valemil. Selle olulisimad mõjutajad on tarbijahinnaindeks, võrguettevõtjale määratud kulude kokkuhoiu ülesanne, võrguettevõtja poolt mõjutamatud kulud (nt taastuvenergia ostukohustus), investeeringud ja tarbimise kasvu prognoos. Elektrihinda teist komponenti, energia hinda, võib ettevõtja täpsustada kehtestatud piirhinna raames.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing