Lätlaste huvi Eesti turu vastu kasvab

Liis Kängsepp 17. jaanuar 2006, 00:00

Läti suuruselt teise kindlustusfirma välisdivisjoni juhi Ruslans Verdensi sõnul on Eestis äri ajamine omamoodi prestii?i asi. Mainekas on omada kontorit kõigis kolmes Balti riigis, tunnistab ta. Lisaks meile meeldivad eestlased. Siin tunned, et oled natuke Läti ajast ees.

Eestlastele vast tuntumatest kaubamärkidest on lätlastel siin esindus Laimal, uus tulija on turvafirma Grifs, üha aktiivsem on siinsel jaeturul Läti suurim pank Parex. Lätlastele kuulub osaliselt ka BREM Kinnisvarahooldus ja BREM Haljastus ning Pervõi Baltiiski Kanal.

Kui Eesti ärimeestel on Lätis oma klubi, kus kokku saadakse ja infot vahetatakse, siis lätlased hoiavad Eestis pigem omaette.

Kohvikuketi Double Coffee siinne juht Maksims Dozorcevs ütleb, et teda teised Läti ärimehed ei huvita, tema tahab lihtsalt oma kohvikuid ehitada.

Läti saatkonna esimese sekretäri Juris Bone arutlus toetab Dozorcevse sõnu: saatkond on pakkunud ärimeestele võimalust koonduda, aga nood pole asja vastu huvi tundnud. Tavaliselt vajatakse meie abi, kui midagi on valesti läinud. Ju siis on kõik hästi, arvab Bone.

Tublisti üle poole siin tegutsevatest Läti kapitaliga ettevõtetest kuulub kogu täiega lätlastele. Vähemalt äriregistri andmetele tuginedes. Tegelikult ei ole paljude omanikud aga hoopiski lätlased, vaid firmad kuuluvad suurematasse (lääne) korporatsioonidesse.

Baltimaade peakontor pannakse keskpunkti ja see paistab nagu Läti ettevõte, kuigi tegelikult on omanikud suured lääne korporatsioonid, selgitab Loit Linnupõld, Parex Panga tegevjuht Eestis.

Äriregistri andmete järgi on paljud Eesti päritolumaaga investorid, kes lätlastega äri ajavad, vene nimega. Paljud siin äritsevad lätlasedki on rahvuselt hoopis venelased.

Päris kõik Läti osalusega firmad pole edukalt tööle hakanud. Näiteks Mati Ellik leidis paar aastat tagasi lätlase, kellega koos taheti hakata ?ampinjone kasvatama, kuid kahjuks läks selle seenekasvatusäri Lätis pankrotti. Praegu tegeleme investorite otsimisega ja, selgitab OÜ Shamp-Est osanik Mati Ellik.

Täpselt kaks aastat tagasi helistas Läti venelasele Maksims Dozorcevsile sõber ja pakkus tööd Tallinnas, hakata Läti kohvikuketi laienemist juhtima. Dozorcevs mõtles päevakese ja võttis pakkumise vastu.

Täna kuulub Tallinnas lätlaste kohvikuketti viis kohvikut, viimane avati möödunud nädala lõpus Kullassepa tänaval. Kahe aastaga on Tallinnas Double Coffeesse investeeritud umbes 30 miljonit krooni.

Dozorcevsi sidemed Lätiga on muutunud nõrgemaks, praegu käib ta kodus umbes kaks korda kuus, vaatamas vanemaid ja sõpru. Abikaasa elab juba Tallinnas. Ma ei külasta Lätit enam endise naudinguga, kinnitab ta energiliselt. Kui ma sinna lähen, tahan kohe tagasi tulla.

Aasta lõpuks peaks kohvikuid olema juba kaheksa ning tulevikus Tallinnas 12-15 kohvikut. Võib-olla lisandub paar kohta Tartusse ja Pärnusse. Dozorcevs ise ütleb, et areng on liiga aeglane, missioon oli teha 4-5 kohta aastas, aga kinnisvaraturu olukord ei ole siin sama soodne kui Lätis. Aeglane areng ei ole minus kinni, vaid selles, et häid kohvikukohti on raske leida, ütleb ta, lisades, et eestlased on kohvikukultuurile vastuvõtlikumad kui lätlased ja leedukad. Eesti klient on hea.

Sel aastal tahab Eesti kindlustusturule murda Läti kapitalile kuuluv, Läti suuruselt teine kindlustusselts BTA, plaanides kahe aasta pärast omada 5% siinsest turust.

BTA välisdivisjoni juhi Ruslans Verdensi sõnul alustati Eesti turule hiilimist mullu suvel, kui reisifirma Columbus Travel hakkas nende reisikindlustust pakkuma.

Praegu on lihtsam Eestisse tulla kui enne ELi, ütleb Verdens, kelle sõnul üritasid nad Eesti turule korra siseneda umbes kuus aastat tagasi, kuid pidid tagasi tõmbama. Rohkem Läti firmasid saab nüüd juba jalgu alla, euroliiduga liitumine oli suur stress.

If Eesti Kindlustuse turundusjuhi Aili Kukumägi kinnitusel on BTA Lätis täiesti tegija - ta on Läti suuruselt teine kindlustusselts, lisaks kuulubU Läti kapitalile. Samas ei oska ta BTA tuleku mõUju Eestis tegutsevateleU kindlustusfirmadele veel ennustada, sest BTA plaanidest ja strateegiatest pole midagi teada. Äkki nad mõtlevad, et turg on nii tühi, et siia on lihtne tulla, arutleb Kukumägi. Ei tea, kas nad sihivad kindlustamata potentsiaali või soovivad kelleltki turuosa võtta.

Üks esimesi Läti firmasid, mis kümme aastat tagasi end Eestis sisse seadis, oli OÜ Balti Teras, mis tegeleb terasetoodete jae- ja hulgimüügiga.

Kümnendiku omaniku, kunagise materiaalsete ressursside ministri Aleksander Sikkali sõnul pole ettevõte, millest 90% kuulub Lätis registreeritud Monald-Metals SIA-le, küll kõige suurem Eestis, kuid töötab iga päev ja teeb käivet. 2004. aastal sai Balti Teras 37,8 miljoni kroonise käibe juures 3 miljonit puhaskasumit.

Meie Läti emafirma tegeles 1995. aastal laialt juba Lätis terase kaubandusega ja nad otsisid endale siin tugipunkti, meenutab Sikkal. Esialgu oli koostöö keerulisem, sest seadused olid seal ühesugused, meil teistsugused. Aga aegamööda esimese paari aasta jooksul see laabus.

Eestlased on aeglased, aga usaldusväärsed, ütleb Double Coffee Eesti juht Maksims DozorUcevs ja toob näite. Kui Eestis leppida kokku, et rong sõidab kaubaga punktist A punkti B, siis on kindel, et kaup koos äripartneriga jõuab kokkulepitud kohta, küsimus on ainult ajas. Aga Lätis on üsna tavaline, et koostööpartner muudab poolel teel suunda. Äri ei võeta nii tõsiselt.

Dozorcevsiga nõustub osaliselt Parex Panga Eesti kontori tegevjuht Loit Linnupõld. Olen kuulnud küll, et Eesti kinnisvaraärimehed on Lätis hädas olnud, et tehingus on kokku lepitud ja käsiraha makstud ning siis notaris mõtleb lätlane ümber, pakkudes, et maksa mõned miljonid veel, ütleb Linnupõld, pidades selliseid juhtumeid pigem siiski üksikuteks.

Miks siis Läti firmad hordidena Eesti ei torma? Neil pole kas julgust või raha, arvab Dozorcevs. Mina küll soovitaks lätlastele Eesti turgu kui väga viljakat. Koguge raha ja tulge siia.

Eesti vanima lätlaste osalusega ettevõtte OÜ Balti Teras osanik ja juhatuse liige Aleksander Sikkal nõustub, et lätlased pole siia aktiivselt investeerinud, sest enda turul on tühja kohta küllalt.

Hiljuti oma äri Ülemiste keskusesse laiendanud Läti ärimees Maksims Devjaterikovs peab Eesti magnetiks lähedust rikastele Põhjala riikidele. Te asute lähedal Soomele ja Rootsile, ütleb Devjaterikovs. Lätile on lähedal vaid Eesti ja Leedu.

Kuigi Läti ärimeeste huvi siinse turu vastu on aasta-aastalt tõusnud, on siin lõunanaabrite osalusega firmasid endiselt umbes neli korda vähem kui Eesti kapitaliga ettevõtteid Lätis.

Eesti Lätis asuva suursaatkonna nõuniku Urve Nõu sõnul oli jaanuari alguse seisuga Lätis üle 1100 Eesti kapitali osalusega ettevõtte. Eesti on USA ja Rootsi järel Lätis tähtsuselt kolmas välisinvestor. Lätlasi on siin vähe hoolimata sellest, et lätlased peavad eestlasi üpris aeglase taibuga tegelasteks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing