Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Töötukassast hüvitiste saajate arv vähenes aastaga ligi 30 protsenti

18. jaanuar 2006, 14:50

Kui 2004 a. maksis Eesti Töötukassa hüvitist 18 582, siis eelmisel aastal langes vastav number 13 367.

Eelmisel aastal määras Eesti Töötukassa hüvitist 13 367 inimesele, sh töötuskindlustus hüvitist 8697, tööandja kollektiivse töölepingute ülesütlemise hüvitist 2511 ja tööandja maksejõuetuse hüvitist 2159 inimesele.

Kui võrrelda eelmist aastat üleeelmise aastaga, siis on töötuskindlustushüvitise saajate arv aastaga vähenenud 3023 isiku võrra (26%), töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise saajate arv vähenes 1478 isiku võrra (37%) ning tööandja maksejõuetuse hüvitise saajate arv 714 isiku võrra (25%).

Kõige enam töötuskindlustushüvitise saajaid oli möödunud aastal Tallinnas - 2569 inimest ehk ligi kolmandik kõigist töötuskindlustushüvitise saajatest. Järgnes Ida-Virumaa, kus eelmisel aastal sai töötuskindlustushüvitist 1551 inimest ja Tartumaa 728 hüvitise saajaga. Kõige vähem on hüvitise saajaid Põlvamaal, Valgamaal ja Läänemaal.

Keskmine töötuskindlustushüvitis oli eelmisel aastal 2598 krooni kuus, mis on möödunud aastaga võrreldes tõusnud 6,5%.

Maksimaalne töötuskindlustushüvitis oli möödunud aastal 8703 krooni, mis on võrreldes 2004. aastaga tõusnud ligi 12%. Maksimaalset töötuskindlustushüvitist sai möödunud aastal 2,9% hüvitise saajatest. 59% töötuskindlustushüvitise saajatest saab miinimumpalga suurust või väiksemat hüvitist.

Eelmisel aastal oli töötuskindlustushüvitise saajatest 63% naised ja 37% mehed, kusjuures naiste osakaal on võrreldes möödunud aastaga veidi tõusnud. Töötukassa andmed kinnitavad viimasel ajal tehtud uuringute tulemusi, mille järgi naiste palgad on 25-30% madalamad meeste omadest.

Sama suhe kehtib töötuskindlustushüvitise saajate lõikes. See kandub üle ka töötuskindlustushüvitise suurusele: 2005. aastal moodustas keskmine naistele makstav töötuskindlustushüvitis 72% keskmisest meestele makstavast hüvitisest.

Töötuskindlustushüvitise saajate töösuhte lõpetamise peamine põhjus oli möödunud aastal koondamine (46,5% hüvitise saajatest) ja tähtajalise töölepingu lõppemine (28% hüvitise saajatest).

2005. aastal esitati töötukassale töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitise taotlemiseks 108 avaldust, millega oli hõlmatud 2 650 inimest. Hüvitise määramise otsuseid tehti 103 ja koondamishüvitist sai 2 511 inimest.

Keskmiselt maksis töötukassa koondatutele hüvitist nende pooleteise kuu palga ulatuses e. 8601 krooni.

Suurim kollektiivse koondamise taotleja oli 2005. aastal Kreenholmi Valduse AS (4 taotlust) ja kokku hüvitati 373 inimesele üle 2,8 miljoni krooni.

Teine suurem koondamishüvitis maksti möödunud aasta lõpus AS Connex Tartu 148 inimesele ja neile hüvitati ligi 1,9 miljonit krooni.

Suurim määratud hüvitis ühele inimesele oli eelmisel aastal 51 895.85 (AS Eesti Merelaevanduse töötaja).

Tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks 219 avaldust, millega oli hõlmatud 2 318 isikut. Hüvitise määramise otsuseid tehti 216 ja maksejõuetuse hüvitist sai 2 159 inimest.

Keskmine maksejõuetuse hüvitis 2005. aastal oli 12342 krooni.

Suurim maksejõuetuse hüvitis läks möödunud aastal AS Dagotar 281 inimesele ja töötuskassa hüvitis neile ligi 3,4 miljonit krooni. Teine suurem maksejõuetuse hüvitis läks AS TKE Grupp ja kokku hüvitati neile ligi 1,7 miljonit krooni.

Töötukassasse laekus 2005. aastal töötajate töötuskindlustusmakseid kokku 470 miljonit krooni, tööandjate töötuskindlustusmakseid 253 miljonit krooni ning investeerimistulu 28 miljonit krooni. Kokku olid seega töötuskindlustuse tulud 2005. aastal 751 miljonit krooni.

Töötukassa maksis töötuskindlustushüvitistena välja 102 miljonit, töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitisena 21 miljonit ja maksejõuetuse hüvitisena 27 miljonit krooni. Hüvitistelt maksis töötukassa sotsiaalmaksu 29 miljonit krooni. 67 tuhat krooni moodustasid panga- ja postikulud. Sihtfondide paigutamisega seotud kulu oli 705 tuhat ning töötukassa tegevuskulu oli 12 miljonit krooni. 2005. aasta töötuskindlustuse kulud olid kokku seega 192 miljonit krooni. Töötukassa 2005. aasta tulemiks jäi 559 miljonit krooni.

2005. aasta lõpu seisuga oli töötuskindlustuse sihtfondide kogumaht 1,77 miljardit krooni, sh töötuskindlustushüvitiste sihtfond 1,22 miljardit ning töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse hüvitiste sihtfond 0,55 miljardit krooni. Lisaks haldab Riigikassa 0,15 miljardi krooni suurust reservkapitali.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. November 2009, 00:00
Otsi:

Ava täpsem otsing