Spämm on infoühiskonna keskkonnareostus

Jaak Ennuste 19. jaanuar 2006, 00:00

Vaid umbes 25% rahvusvahelises netis ringlevatest sõnumitest on saadetud ja vastu võetud eesmärgipäraselt. Ülejäänud elektronkirjad on soovimatu masspostitus ehk spämm. Spämmimine on tulutoov ettevõtmine. Hiljuti konfiskeeriti 21aastaselt USA spämmijalt Hummer H2 975 000 krooni vääringus sularaha ja 260 000 krooni vääringus kulda.

Umbes 30% spämmist reklaamivad arstirohtusid. Ligi 15% reklaamivad finantsteenuseid ning sama palju "seksuaalvahekorda parendavaid" tooteid. Ülejäänud kolmandik reklaamib seksiteemalisi portaale, võltskaupa, tubakatooteid ning piraattarkvara.

Spämmi osakaal on riikide kaupa erinev. Kõige rohkem spämmi on USAs (ca 86% kirjadest) ja skandinaavia riikides (ca 66-71%). Madalaim on see Austrias ja Ungaris (ca 30-36%). USA on ka suurim spämmi tekitaja, kellele järgnevad Lõuna-Korea ja Hiina.

Spämmi leviku kasv on olnud väga kiire. Erinevad uuringud näitavad aastas umbes 40-50%-st kasvu. Iga päev saadetakse välja miljardeid mitteoodatud meile.

Spämm on probleemiks nii eraisikutele, ettevõtetele kui ka riigile. Kaitsmata süsteemi puhul võib spämmitulv halvata ettevõtte töö. Suur hulk soovimatuid sõnumeid vähendab töötajate efektiivsust oma igapäevaste ülesannete täitmisel. Riigiasutustes ringlev spämm mõjub halvasti kodanikele osutatavate avalike teenuste kvaliteedile.

Spämmijaks võib saada endale teadmata. Teie kaitsmata laua- või sülearvutit või serverit on võimalik kolmanda isiku poolt kasutada "zombie"-na.

Teie teadmata kasutatakse seda spämmi laialisaatmiseks, mille tagajärjel see satub rahvusvahelistesse musta nimekirja kui spämmi laiali saatja. Ligi 60% maailma spämmist saadetakse zombie'de kaudu.

EUs on spämmi saatmine seadusega keelatud. Privaatsuse ja Telekommunikatsiooni direktiiv kehtib juulist 2002 ning esimesed kohtuotsused olemas. Spämmitavad on saanud masspostitust saatvalt firmalt rahalist kompensatsiooni.

Lisaks spämmijatele karistatakse ka aadressidega hangeldajaid. Üks endine AOLi töötaja sai 15 kuud vanglakaristust, sest müüs 90 miljonit e-posti aadressi spämmijatele.

Spämmi vastu saab võidelda. Pole ime, et 2005. aasta üks kiirema müügikasvuga tooteid oli spämmifilter. Spämmifilter võib olla nii lisatarkvara olemasolevas elektronposti serveris kui ka ettevõtte võrgu välisperimeetril asuv seade, mille ainsaks ülesandeks ongi mittevajaliku ja kahjuliku sisuga e-posti blokeerimine.

Spämmifilter peab olema kvaliteetne. Pole suur probleem, kui see laseb läbi mõned soovimatud e-kirjad. Halvem on "false positive" fenomen, kus heast tahtest saadetud elektronkiri kuulutatakse spämmiks ja ei jõua saajani. Kvaliteetne spämmifilter püüab kinni ligi 95% spämmist ja hoiab ära 99,9999% valesti kirja spämmiks liigitamise juhtudest.

Hea spämmifilter kasutab mitmeid erinevaid spämmi avastamise algoritme ning jälgib nii välist kui ka sisest e-posti-liiklust. Spämmi äratundmise algoritmid on keerukad, sest näiteks sõna "viagra" saab kirjutada ka vi@gra, Vjagra, v-i-a-g-r-a, Vi/gra jne. Hea algoritm tunneb "halvad" sõnad ära samamoodi, nagu inimene.

2006. aastal on vaid iga kümUnes e-kiri mittespämm. Kuigi spämmifiltrid lasevad vähem kui 5% spämmist, kasvab siiski prahi hulk teie postkastides. Niikaua, kui on olemas e-post, on olemas ka spämm - e-ühiskonna reostus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing