Vali kas nõukogu või tütarühingu juhatus

Anu Sander 19. jaanuar 2006, 00:00

Esimesel jaanuaril 2006 jõustunud äriseadustiku (ÄS) muudatustega on tehtud oluline sisuline muudatus äriühingu juhtorgani liikmeks olemise piirangutes. ÄSi N318 lõike 4 kohaselt ei või enam aktsiaseltsi nõukogu liikmeks olla aktsiaseltsi tütarettevõtja juhatuse liige. Sama keeld kehtib ka osaühingu nõukogu liikme puhul, kui osaühingul on nõukogu. Seega ei või käesolevast aastast enam üks isik olla samaaegselt emaühingu nõukogus ning tütarühingu juhatuses.

Endiselt ei või isik olla üheaegselt sama äriühingu juhatuses ja nõukogus, kuivõrd nõukogu kontrollib juhatuse tööd ning isik ei tohi teostada järelevalvet iseenda üle. ÄSi samas lõikes sätestatud täiendava keelu mõte on hoida juhtimis- ja järelevalveülesanded lahus ka kontsernis. Küll aga on jätkuvalt lubatud vastupidine olukord, kus tütarühingu nõukogu liige on samaaegselt emaühingu juhatuses.

Kui isik on valitud nii emaühingu nõukogu kui ka tütarühingu juhatuse liikmeks, siis tuleb see isik ühelt nimetatud kohalt tagasi kutsuda. Ainult nii saab kõrvaldada olukorra, mis ÄSi muudatustega on muutunud lubamatuks. Seadus ei näe ette, kumb äriühing peab nõukogu või juhatuse liikme tagasikutsumise otsuse tegema. Samuti ei näe seadus sõnaselgelt ette keelu rikkumise tagajärgi. Seega ei ole selge, kas ja kuivõrd võib nimetatud keelu rikkumine avaldada mõju vastava juhatuse liikme poolt tütarühingu nimel tehtud tehingute ja tema osalemisel emaühingu nõukogu poolt tehtud otsuste kehtivusele. Igal juhul tuleb aga seadusega vastuolus olev olukord likvideerida.

Teise muudatusena täpsustati ÄSi muutmise seadusega tegevuskeeldude küsimusi. Uute sätete, ÄSi N 180 lg 31 ja N 308 lg 31 kohaselt ei või juhatuse liige olla isik, kelle suhtes kohus on vastavalt karistusseadustiku N-le 49 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu; samuti isik, kellel on keelatud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb osaühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Tegemist ei ole sisuliste muudatusega, vaid pigem varasemate sätete ebatäpsuse kõrvaldamisega ning karistusseadustikuga kooskõlla viimisega.

Nimelt rääkis varem kehtinud redaktsioon ettevõtjana tegutsemise õiguse äravõtmisest, millist võimalust aga meie seadused ette ei näe. Lisaks keelasid varasemad sätted ka pankrotivõlgniku tegutsemise juhtorgani liikmena, mis oli aga samuti ebatäpne. Pankrotivõlgnik on isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse. Pankrotimenetluse alustamine aga ei tähenda veel keeldu olla juhtorgani liige. Pankrotiseaduse N 91 lõike 1 järgi ei või juhtorgani liikmeks olla isik, kelle isiklik pankrot on välja kuulutatud. Seega võib ka pankrotivõlgnik olla juhtorgani liige - senikaua, kuni ei ole välja kuulutatud tema pankrotti.

Muus osas on juhtorgani liikmele esitatavad nõuded jäänud samaks. Nii saab juhtorgani liige olla üksnes teovõimeline füüsiline isik. Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või ?veitsis. Nõukogu liikmeks ei või olla sama äriühingu prokurist, kuivõrd nõukogu kontrollib muuhulgas tehingute tegemist äriühingus. Seevastu juhatuse liikmeks võib prokuristi valida, sellisel juhul kaotab prokuura lihtsalt tähenduse, sest juhatuse liikme seadusest tulenev esindusõigus on laiem kui prokuura.

Nõukogu liige ei või olla ka sama äriühingu audiitor. Kuigi juhatuse liikmele sellist piirangut ÄSis kehtestatud ei ole, ei saa isik olla üheaegselt ka sama äriühingu juhatuse liige ja audiitor - audiitor peab olema sõltumatu ja erapooletu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing