Põllumaa metsastamisega muutub kõlvik, mitte sihtotstarve

Eve Rebane 23. jaanuar 2006, 00:00

Metsamaa ei ole eraldi sihtotstarbe liik, vaid maatulundusmaa sihtotstarbe alaliik.

Õigusaktid käsitlevad sihtotstarbe, aga mitte nende alaliikide muutmist. See on praktikas olulise tähtsusega, arvestades, et Eestis on hulgaliselt põllumajanduslikust kasutusest välja jäänud maid, millele omanikud soovivad metsa istutada. Nende maade sihtotstarbeks on maatulundusmaa ning alaliigiks põllumajandusmaa.

Maaomanik muudab sihtotstarbe alaliiki (kõlvikut), mitte aga sihtotstarvet ennast. Seega ei ole endisele põllumaale metsa istutamisel vaja teha läbi maakasutuse sihtotstarbe muutmise protsessi. Katastriüksuse sihtotstarbena säilib maatulundusmaa, muutub vaid selle kõlvikuline jaotus.

Kõlvikulise koosseisu muutmiseks põllumajandusmaast metsamaaks tuleb ühendust võtta maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava isikuga - maamõõtjaga. Kui situatsiooni kontrollimisel looduses ilmnevad erisused katastri aluskaardil esitatud kõlvikute piirides ja liikides, mõõdistab maamõõtja looduses toimunud kõlvikute piiride muutused ning täpsustab kõlviku liigi. Selle kohta koostatakse katastriüksuse moodustamise toimik. Muudatuste tegemiseks esitab maaomanik avalduse koos toimikuga katastripidajale.

Asjaõigusseadusest tulenevalt on kinnisasja omanikul täielik õiguslik võim enda omandi suhtes. Kuid see võim ei ole absoluutne - tarvis on arvestada ka õigusaktidest tulenevate piirangutega. Ühe sellise piiranguna tuleb märkida ka metsaomaniku kohustust maa kasutamisel kinni pidada maakasutuse sihtotstarbest.

Metsaseaduse paragrahvi 3 lõige 3 ütleb, et eraomanikule kuuluval metsamaana maakatastrisse kandmata maal, kus puittaimestiku keskmine vanus ei ületa 20 aastat, ei rakendata metsaseadust. See tähendab, et kui põllumajandusmaa on metsastunud looduslikul teel või põllumajandusmaale on istutatud metsapuutaimed, siis sellisel maal ei kehti metsaseadus ega sellest tulenevad aktid kui seal kasvav puittaimestik on alla 20aastane.

Kui kõlvikuline koosseis on muutunud põllumajandusmaast metsamaaks, siis kehtib sellel maal metsaseadus. Metsaseaduse kohaselt on metsaomanik kohustatud majandama oma metsa heaperemehelikult ehk järgima metsa majandamisel metsaseaduses jt õigusaktides kehtestatud nõudeid.

Metsa kasutamise eesmärgi määrab metsaomanik, kui eesmärki ei määra planeerimis- ja ehitusseaduse alusel kehtestatud planeering või õigusakt. Metsa kasutamise eesmärkideks võib olla loodusobjektide hoidmine, keskkonnaseisundi kaitsmine või majandusliku tulu saamine.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 15:43
Otsi:

Ava täpsem otsing