Kontoriprojektoril vaadake valgusvoo tugevust

Priit Grünberg 24. jaanuar 2006, 00:00

Projektsioonitehnoloogiaid kasutatakse projektorite müügi juures ühe tugevaima argumendina. Lühendite DLP ja LCD taga peituvad projektorite kõige keerulisemad ja enim valesti mõistetud osad.

Keskendun LCD-tehnoloogia arengutele, avan DLP telgitaguseid ja peatun aspektidel, mis on projektori valikul olulisemad kui tehnilised näitajad paberil.

LCD areng oli mullu hüppeline. Uus vedelkristallpaneelide generatsioon on oluliselt parandanud LCD-projektorite näitajaid. Paneelid on väiksemad, mis võimaldab kahandada projektorite mõõte, samas on kasvanud piksli ava ning seonduvalt vähenenud pikslite vahe 20-50% võrra. See tähendab tugevamat valgusvoogu.

Olulise näitajana on LCD-projektorite kontrastisuhet kasvatatud kordades. Kui möödunud aastani oli müügil arvukalt LCD-projektoreid kontrastisuhtega kuni 2000:1, siis nüüd ulatub juba mitme LCD-projektori kontrastisuhe näitajani 7000:1. Seega on uue generatsiooni LCD-projektorid võrreldavad kordades kallimate DLP-projektoritega.

Enim reklaamitavate näitajate osakaal pole lõpptulemuses alati samal määral oluline. Näiteks kontrastisuhe, mis on olnud üks DLP-tehnoloogia müügi nurgakivisid. Suurt rolli mängib see kodukinoprojektorite juures, mida kasutatakse reeglina pimendatud oludes, kus kontrastisuhe mõjutab olulisel määral ekraanile kuvatava pildi kvaliteeti ja musta värvi tõetruudust.

Samas ei oma kontrastisuhe kaugeltki nii suurt tähendust projektorite juures, mida kasutatakse esitluste kuvamiseks koosolekute raames, õppeklassis või konverentsisaalides, kus on nõutud lugemiseks piisav valgustus. Juba tavalise tööruumide valgustuse juures ei ole projektor kontrastsusega 2000:1 silmaga eristatavalt oluliselt parem projektorist kontrastisuhtega 400:1. Ümbritsev valgus lihtsalt kaotab sügavmustad toonid. Siin kujuneb oluliseks hoopis projektori valgusvoo tugevus.

Madalama kontrastisuhtega, kuid võimsam projektor annab sellistes tingimustes parema efekti kui kõrge kontrastisuhtega ja madalama valgusvooga projektor. Kui ei otsita just kodukinoprojektorit, ei tasu kontrastisuhtele liialt tähelepanu pöörata. Pigem vaadake valgusvoo tugevust. See tagab, et kujutis on lihtsalt jälgitav ka pikema aja vältel.

Valgusvoo tugevusega ja DLP-süsteemi eripäradega seonduvalt võib välja tuua veel ühe aspekti. Nimelt on enamik sama valgussuutlikkusega DLP-projektoreid värvilisi pilte kuvades madalama eredusega kui sama võimsusega LCD-projektorid. Tundub vastuoluline, kuid asja tingib DLP-süsteemi ülesehitus ja valgusvoo tugevuse mõõtmise reeglid. Nimelt mõõdetakse valgusvoo tugevust ekraanile sada protsenti valget pilti kuvades. Värvilist kujutist kuvades aga langeb enamiku DLP-projektorite valgusvoo tugevus märgatavalt. Tehnilistes andmetes see ei avaldu, projektori ostul võib aga mängida olulist rolli.

Eelmise aasta oktoobri ITees projektorivaliku artikli juures ilmunud Munselli värvilabori test tõi välja LCD- ja DLP-tehnoloogia värviesituse erinevused LCD-tehnoloogia kahjuks. Testis aga ei täpsustatud DLP- ega LCD-projektorite marke. Lisaks töötasid uuringus projektorid praktiliselt 24 tundi päevas ja seitse päeva nädalas, mis ületab mitmekordselt tavakasutuse piirid.

Enamik kontorikasutuses DLP-projektoreist on kimpus kehva värviesitusega. See probleem on suudetud arendustööga pea täielikult kaotada DLP-kodukinoprojektorite juures, mis ei eelda tugevat valgusvoogu. Kontori projektoritelt oodatakse aga tugevamat valgusvoogu ja nende juures on värviedastus jätkuvalt paljudel juhtudel probleemiks. Hea värviesituse tagavad väga kallid nn kolme kiibiga DLP-projektorid.

Veenduge oma silmaga projektori pildikvaliteedis ja võimalusel kõrvutage eri mudeleid. LCD-projektorid kuvavad enamasti värve tõetruult ja hallskaala toone üliväikeste erinevustega.

DLP-projektorite juures on palju küsimusi tekitanud nn vikerkaareefekt. See avaldub värvianomaaliates kujutiste servades, halvemal juhul üle ekraani.

Inimene võib - kuid ei pruugi - seda pildimoonutust märgata. Kes efekti näevad, on sellest suuresti häiritud. Võib juhtuda, et inimesed ei saa sellise kõrvalefekti all kannatava projektori pilti vaadata, see põhjustab peavalu.

DLP-süsteemi on aastate vältel üha enam täiustatud ja uuema põlvkonna projektorite juures ka parandatud, lisades värvikettale kaks korda rohkem värvisektoreid ja suurendades kordades värviketta kiirust. Selle tulemusena ei tohiks vikerkaareefekti enam eksisteerida, tegelikkuses pole see tavaliste kontorisse mõeldud värvikettaga DLP-projektorite juures kuhugi kadunud. Kallid, kolme kiibiga DLP-projektorid vikerkaareefekti probleemi all ei kannata, lisaks on ka nende värviedastus kõrgel tasemel, kuid selliste projektorite hind on tavalisest kontoriprojektorist 5-10 korda kõrgem.

Lihtne moodus kontrollida vikerkaareefekti olemasolu on liigutada harali näppudega kätt projektori valgusvihu sees kiiresti üles-alla. Näppude äärtesse tekkivad vikerkaarevärvid on märk efektist. Teine, samuti lihtne moodus on liigutada ekraanikujutist jälgides pead erinevates suundades. Enamasti märgatakse efekti subtiitrite juures, mis paiknevad mustal taustal.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:09
Otsi:

Ava täpsem otsing