Kvaliteetvein müüb aina paremini

Artikkel

- Uudised
- Villy Paimets
- 23. jaanuar 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kvaliteetvein müüb aina paremini
"Tõus on sellepärast, et duty free kadus ära," ütles hulgimüügifirma Dunkri Kaubanduse ASi ostujuht Andres Villomann, kes on ühtlasi ka üks Dunkri Kaubanduse omanikest.
Suured laevafirmad Tallink ja Silja Line olid enne Euroopa Liiduga liitumist ju maksuvabad, aga kuna maksuvabastus kadus ära, siis maksvad nad alkoholiaktsiisi Eestis. "Kusagil peavad nad ju maksma," tähendas Villomann.
Sisetarbimine kasvas Villomanni sõnul kusagil 10-15%. "Sisetarbimise kasv on olemas, aga stabiilne," ütles ta.
Villomanni teooriaga nõustus ka hulgimüüja Prike turundusdirektor Armin Mähar. "Olen selles suhtes temaga nõus, et Eesti siseturg nii palju küll kasvanud ei ole," ütles Mähar, kes oli aga siseturu kasvu hinnates optimistlikum. "Turg kasvas suurusjärgus 15-20%, 70 protsenti siseturu tarbimine küll kasvanud ei ole."
Mähari sõnul on eestlased kallemaid veine ostma hakanud. "Kui siiamaani olid põhitegijad 40-60kroonised veinid, siis nende osakaal väheneb. Nüüd on põhilised 69-85kroonised, eriti kampaania-veinid, mis muidu maksavad 110 krooni. Teeb rõõmu, et kui vaadata Rimis või Prismas ringi, siis väga odavaid veine enam eriti ei ole."
Ka hulgimüüja ASi Tridens nõukogu esimehe ja suuromaniku Juho Ojasoo sõnul on poodides aina enam saada madalama hinnaga kvaliteetseid veine. "Hinna-kvaliteedi suhe on paremaks läinud, 50-60 krooniga saab poest juba kvaliteetse veini kätte," ütles Ojasoo.
Vaid kvaliteetveinide müügile keskendunud ASi Riviera Distribution müügijuht Anna-Liisa Sesmin ütles, et eestlased on kvaliteeti hindama hakanud. "Kvaliteetveini otsetakse aina rohkem," ütles Sesmin. "Veinil on väga suur potentsiaal."
Tallinna vanalinnas asuva Gloria veinikeldri sommeljee Imre Uussaar ütles, et müügi kasv tuleb ilmselt jaekaubandusest, vinoteegis mingit buumi ei ole. Küll on Uussaar täheldanud, et inimesed ostavad paremaid-kvaliteetsemaid-kallimaid veine järjest rohkem.
Selveri kaupluseketti haldava ASi A-Selver ostu- ja turundusdirektori Iivi Saare sõnul kasvas neil veini müük aga poole võrra. "Selveri müükide poole pealt saan öelda, et meie veinimüük kasvas 2005. a võrreldes 2004. aastaga proportsionaalselt kogu müügiga ehk 50 protsenti," teatas Saar.
Ka maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Marek Helm ütles, et veinimüügi nii suure kasvu taga ei saa näha ainult tax-free kaubandust. "Seda eelkõige seetõttu, et reeglid muutusid igat liiki alkohoolsete jookidele. Siiski tõi tax-free kaubanduse kadumine endaga kaasa suurema veiniaktsiisi laekumise," ütles Helm. "Aktsiisideklaratsoonides esitatud andmetest nähtub, et võrreldes 2004. aastaga toodi veine 2005. aastal turule 70 protsendi võrra rohkem."
2005. aastal laekus alkoholiaktsiisi kokku 1,93 miljardit krooni, võrreldes 2004. aastaga laekus aktsiisi 248 miljonit krooni ehk 15 protsenti rohkem.
Järgmine aktsiisitõus ootab alkoholi ees 1. juulil.
Hetkel kuum